laupäev, 4. detsember 2010

A beautiful dream or clear reality?

Future?  <--- vaadake seda


Tegelikult oleks täiega lahe minna ülikooli Hawaiile! :D Hea kliimaga saarestik.. Kus on ülihea surfamisparadiis ja söögi üle ei saa ka kurta..
M.L teeme ära?! :D
(Kahjuks väike punkt segab selle täitumist.. vajan materiaalset abi!)


Ning siiski kõik unistused täituvad, isegi kui alguses tunduvad nad ebareaalsetena! =) 


kolmapäev, 1. detsember 2010

Mineviku ja tuleviku tõmme on nii tugev, et see hävitab oleviku.


Kui keegi juhtub siia, siis teadke ei ole ma surnud, laisk või unustanud ära, mis asi on BLOGI! Olen muutunud vanamoeliseks ja leidnud rõõmu pastaka piinamisest.. Kõige paremad mõtted tulevad, siis kui selleks aega on ja pole midagi teha, ning peas kajab hääl, et hakka kirjutama, vaid just siis kui on käed jäätunud ja ellujäämiseks pead ainult edasi minema või kui heliseb tunnikell ja närviline õpetaja satub klassi - oojaa selliseid on siin küllalt. Viimased nädalad ongi minuga kaasas olnud 
Ja teate, lumi tuli maha!!!! Metsa mingu need ennustajad, kes ainult ennustavad ja ennustavad vihma ja vihma.. Kui juba Lõuna - Saksamaal on nii palju lund, et ühtegi inimest ei ole pühapäevasel õhtul näha, siis ilmselgelt talv on tulnud!!! Nii imelik, kui palju see ka ei paistaks, aga sakslased kardavad külma.


4 kuuga on muutused ka iseendas olnud.. näiteks mõnedest asjadest on kergem rääkida.. Mis varem on värvinud näo punaseks! :D Aa, sain ka kirja YFU'lt imelike küsimustega: Kui mu vahetusaasta oleks film, mis pealkirja ta kannaks? v kuidas mind on need 4 kuud mind muutnud jnejnejne.

Õnnitlege, ostsin esimest korda alkoholi. Jõin glögiveini, pärast nagu selgus, polnud just parim nn õhtu otsus, sest tuisusel teekonnal, alkohol kehas, liigelda. Üldse siin on igal pool linnas igasugused jõululaadad püsti.. Ja kindlasti 150kraadi erinevad kui Tallinnas. Mis täpselt?
1) Igas kolmandas "putkas" müüakse maitsvat vorste, šnitsleid jms.
2) Igas neljandas müüakse alkohoolseid jooke
3) Enamik tooteid on kuidagi seotud kirikuga, st Jeesuse sünnipäevaga. (kui eestis on rohkem mingi käsitöö jms)
4) Rahvast on nii palju, et raskemates kohtades, aitavad ainult rusikad.


Üks õhtu sattusin jääle.. Täiega lahe oli, kõlas normaalne muusika (50ndatest-90ndateni) ja publik oli lahe. Mul on ka mingi viga küljes, et tõmban enda poole ligi afgaanimehi. Ei kirjuta sellest rohkem, kui ainult see, et laupäev jälle minek. 

Sain vanavanematel paki, mis sisaldas peale šokolaadide ja küüslaugu leibade ka raamatut "Kirjaklambritest vöö". Raamat meeldis mulle väga, et lugemist nautida sai ainult üks päev. Das Buch, mis lisandus nimekirja: Nutetud raamatud. Pani ka täiega mõtlema, et olen loll-noor lammas, kes ei teagi elu probleemidest midagi. Uus teema, mõte sattus uurimise alla: HIV. Ja ma ei tea on asi minus, arvutis v internetis, aga mina eesti keeles ei leidnud peaaegu midagi sellest. :(


Inglise keel on halvemaks läinud, võrreldes suvega. Koguaeg suheldes kellegagi inglise keeles, isegi tunnis, tulevad saksa keelsed sõnad vahele. Ravin haigust nüüd üks kord nädalas toimuval ainult inglise keeles argumenteerimise tunnis. See ja neljapäeva õhtul toimuval Musik Stund'l on parimad asjad, mis teadlikult juhtuvad. Puust kumer asjandus on täiega lahe ja abistav väga halbadel hetkedel.. Võrdleks seda kui tombstoningu'ga, kuid ainus erinevus on see, et kannatajaks on ainult käed. [Ahjaa, pole kunagi mõtet kukutada end 15m kõrguselt alla, kui just meelega ei taha endale seljavalusid saada]
Saksa keeles suhtlen enamus ajast, ainult kui väga vihane olen, siis kaob saksa keel ära.. Jama on see, et inimestele (baierlastele) ei meeldi kehakeel. :D  

Can't believe you were once just like anyone else,
then you grew and became like the devil himself.
Miks inimesed muutuvad?  Miks mina muutun? Miks mõnedega lähevad teed lahku? Kuid ARMASTUS jääb! Jama sellega... mõni ütleb saa üle, teine ütleb et oota.. Fakk, mida teha? Kuulata jumala soovitust: kuula südant! Haha, kas mul on süda, kas üldse 21.sajandi arenenud riigi elanikel on süda? Küsimusi on liiga palju!  
MA UNUSTAN NÜÜD SU ÄRA!!!

Avastasin, et külmal sügisel on palju tuttavatel üle Euroopa on jooksuaeg... Hmm?  Kevad on ju kaugel? Kas tõesti on asi vanuses v kõik otsivad enne sõda, endale kaaslast?! :D Ilmselgelt bioloogiline kell tiksub valesti... Oeh tegelikult võiks üks kord ka rutiinist (loe: inimestest) üle saada ja tunda(leida) end värskelt armununa!




Vahel olen mõelnud, et teeks virtuaalse enesetappu. Kustutaks elust kõik need faking fb'd, msnid ja skyped. Aga anna minna... Ei oska enam selliseid asju teha... ja kas tõesti peaks loobuma võimalusest vennaga 2h järjest suhtlema? Ning, teadagi, ainult tugevamad saavad iseendale lõpu peale teha..  

Maailmalõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik! 

pühapäev, 21. november 2010

reede, 15. oktoober 2010

Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest.


LIHA-LIHA-LIHA-LIHA-LIHA-LIHA-LIHA-LIHA-LIHA-LIHA-LIHA-LIHA-LIHA-LIHA-LIHA-LIHA-LIHA. 17 korda liha, 17 aastat söönud iga päev liha, ja nüüd hakatakse õpetama, et liha on halb, liha ei tohi süüa rohkem kui kolm korda nädalas jne. NÕME!!!
AGA Miks peaks liha sööma?

1) Lihal on kõrge energeetiline väärtus. Liha söömisel saame lisaenergiat!
2) Lihas leiduvad vitamiinid ja mineraalained teevad lihast väärtusliku kõhutäie, mistõttu tugevneb organismi vastupanu stressile.
3) Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne, mis püsib mitu tundi.
Allikas: Rakvere lihakombinaat

Ehk siis suur hulk taskuraha läheb söögipeale. Kuigi nkn koguaeg olen miinustes. Näiteks paar päeva tagasi tegin ka oma elu suurima ostu. Kahetsen tegelikult, et ei viinud seda varem täide, sest see mu viimaste kuude parim asi, mida olen teinud. Nüüd ongi, et viimased õhtud pärast kooli olen vaid ainult sellele aega kulutanud! Jama on ainult see, et käed ja nende osad, valutavad. :D Ning alates kella kümnest on see keelatud! :(

Viimaste nädalate jooksul on üldse magamaminek väga pikaks veninud. Ühest otsast on raske üles ärgata, aga mis teha kui õhtul on nii palju asju vaja teha. Teisest küljest läheb järgmisel päeval kool kiiremini. Tundides pole nkn mõtet osaleda, sest olen seda juba 9ndas ning ka 10ndas klassis läbi võtnud. Nt: täna matemaatikas õppisime ringi!!! Koolilauad on väga mugavad ja muusika pole ka paha! Imelik progress võrreldes eelmise aasta kooliaastaga! :D

Ja kuidas on olemas ruumi idiootidele?! Kõige imelikum on see, et Saksamaal veedetud ajast olen juba mitu korda lätlastega nn konflikti astunud. Klassis käib ka üks selline idioot. Täna ajas ta lihtsalt mind nii mega närvi, et olin teda peaaegu ära tapma. Kahjuks täna piirdus see ainult kolmanda sõrme näitamisega, kuid nkn see sellega ei lõppe, kuna pärast seda oli naljakas kuulata, kuidas minust räägiti taga, olles samas ruumis. Ehk siis lühidalt öeldes praegu on samasugune situatsioon, mis kunagi oli 5ndas klassis. :D Tegelikult ma sattusin kooli kõige nõmedamasse klassi, nagu kõik klassid ei salli 10'ndat O'd. Ja saan palju paremini läbi inimestega, kes käivad paralleelides. MÕTLEN TÕSISELT KLASSI VAHETAMISELE!
Kuigi ega ainult lätlased idioodid pole, eestlaste seas on neid ka, ning krt küll ärge oma egomulli üle ka puhuge, kukkuda on VÄGA valus!!!

Ei saa inimestest aru, kes juba päevi loevad oma nn kolmanda eluni. :S Sel kohal nõustun Liisiga, et Eestisse tagasi praegu ei taha tulla! Muidugi on asju siin, mis mega närvi käivad, aga tegelikult seal mind tegelikult mitte midagi ei oota. Niikuinii tagasi tulles v tegelikult paremini sõnastades edasi minnes nn neljanda(!!! mitte kolmanda, minu puhul) elu juurde, on juba kõik väga muutunud. Võrreldes praeguse hetkega poole aastase minevikuga on iseseisvus kahekordselt kasvanud, nt. ei kujuta ette, kui peaks vanematelt iga õhtu küsima, et kas võib sinna minna v seda teha jms. Praegu elan oma elu ja arvestan suht ainult iseendaga. JA VEEL PALJU MUID PÕHJUSEID.

Muidugi kodumaa toit ja päris pere on ainsad asjad, mis tekitavad siin nõmedaid mõtteid!:D Aga kui tuletada ELO, siis praegune periood aastavahetusest on raskeim ning kahjuks pole ma ebataline võp!:) (jah, mul on see lollakas haigus)

Ajaa, igaõhtu sõidan rattaga kümneid kilomeetreid mööda pimedat Münchenit, sest siis olen valmis talveks!:D Tegelikult ülihea tunne tekib, kui kõrvades on megakõvalt muusika, ja siis lihtsalt tuhised mööda igasuguseid võõraid tänavaid! SEDA ON VÕIMATU SELETADA! :)
Ning see minu ratas :D, aeglane aga lollikindel, varastele silma ei tohiks jääda! :D



Proovin ka nõmedast "Sõltuvusest" üle saada, sest krt küll see käib megapinda. Õigel ajal ei saa magama minna ja vahel mõtted on väga ei-tea-kuidas-öelda. Muidugi on siin süüdi minu suurim miinus, et annan inimestel end ära kasutada.. Ning muidugi midagi positiivset sellega ei kaasne, nii et sellest PEAB üle saama! Kuigi teisest otsast... ah das egal!

DANKE võpide'le, kes olemas on! :)

kolmapäev, 22. september 2010

Vaido Neigaus - Sellel Peol (Official video)



[IMG]http://i359.photobucket.com/albums/oo39/template4u4me/large-never-ending-love.jpg[/IMG]

The biggest collection of MySpace 2.0 Layouts online
MySpaceLayouts

reede, 17. september 2010

V jääb V'ks, ükskõik mis ajakirjanikud ka ei kirjutaks!!!



[IMG]http://i359.photobucket.com/albums/oo39/template4u4me/large-never-ending-love.jpg[/IMG]

The biggest collection of MySpace 2.0 Layouts online
MySpaceLayouts

kolmapäev, 15. september 2010

"Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde)


Pole kaua siia sattunud kirjutama... Ei näe põhjust ka vabandamiseks, nagu mõnedel see komme:"Oi, andke andeks Kallid lugejad, et olen nii pole blogisse sattunud..." vms. Kui ma peaks iga päev ennast väga kokkuvõtma ja alustama, mis jalaga hommikul ärkasin kuni selleni kui kaua ma pesin hambaid... Ei no andke andeks... mind selline asi ei huvita, ja seda lugedes 10a hiljem (haha, vaevalt et midagi sellist veel siis on), ei tundu see ka hiljem huvitav.. Teiseks kirjutan ma siiski ainult iseendale, et oma pead mitte üle koormata ja midagi ka hilisemas elus meelde tuletada v siiski ainult oma pea tühjaks lasta. Ja kolmandaks, olen ma siiski sündinud augusti keskpaigas lõvina! :D

Viimastel päevadel olen hakanud koolis käima. Õppinud pole küll midagi, sest lihtsalt mitte midagi ei saa aru.. Näiteks raku peamiseid ülesandeid õppida/korrata saksa keeles on ilmselgelt võimatu. Parim tund on inglise keel, kus saab kõigest aru :D. Kooli süsteem ja kool ise on siin palju keerulisem ja koomilisem kui Eestis. Näiteks selline koht, nagu garderoob koolis ei teatagi, kogu aeg on joped kaasas ja vahetusjalatsite süsteem puudub. Vahetundide ajal peavad kõik õpilased õue minema, ükskõik mis ilm ka ei oleks. Õpetajad ise hilinevad tundi 5-10min, nii et korda pole ja sellised asjad nagu toolid neil ei eksisteeri ja istuvad/lamavad laudade peal.

Käin 10.o klassis, kus õpilasi on 18, neist 11 on poisid. See on ka üks ebaharilikke asju, et enamik õpetajatest on mehed ning kool on musitavaid poisse täis. Jah täpselt, poisid tervitavad üksteist väga homolikult.. Arvatavasti kool on pigem poiste kool, aga siiski parem kui puhas tüdrukute kool:D Vanus klassis on väga erinev, alates 15-18. Ehk siis mina ennast kõige vanem ei ole, kui varem arvasin.. (tavaliselt 10ndas klassis 15-16aastased).

Peale kooli käin söömas oma uue aastapere juures. Nad on väga lahedad ja loodetavasti ka viimased :D. Praegune "pere" on kergemalt öeldes närvidele käib. Kogu aeg õpetavad, kuidas ma peaks käituma jms. Aga ma vihkan, kui mingi võõras õpetab mind. Ja eriti siis, kui samal ajal räägivad mind nagu täiega taga, kui halb ja tagasihoidlik ma olen ja et ma ei TERETA koera. EI salli idikaid!!! Järgmine pere elab korteris 4km kesklinnast, peres on nagu tavaliselt vanemad ja 3 last. Lapsed on t-18a, p-21 ja t-24 - aastased. Kahjuks ei saa varem kolida, kui esimesel oktoobril kolib vanim laps minema.. :( Muidu ise oleks kasvõi praegu asjad kokku panna ja kolida sinna.. Siis saaks ka hommikuti tund aega kauem magada, sest praegu sõidan kooli 35min ja kolmest päevast kaks olen ma 10min hilinenud.. :D

Laupäeval muide algab Oktoberfest, teise sõnaga öeldes suur õllejoomine, mis kestab 10 päeva. Kindlasti tahan ka seda külastada, kuhu vist lähen arvatavasti koos oma järgmise hostõega. Laupäeval sõidan ka oma uue perega üheks päevaks mägedesse matkama.. Mis on ka väga positiivne nende poolt.

Kui küsida nüüd endalt, kuidas mu saksa keel on, siis aru saan üldiselt enam-vähem kõigest, KUI rääkida väga aeglaselt ja kergete sõnadega:D.. Rääkida proovin saksa keeles, kui aga välja ei tule, siis inglise keel tuleb appi.. Lasteraamatuid on võimalik juba lugeda, kuid siiski sõnaraamat on parim sõber.

Ja ma ei saa aru, kuidas on võimalik ühe kuuga 100 euroga läbi elada.. 1,5 kuuga on mul juba mitu sada eurot nagu otseses mõttes taevasse lennanud. Kõige rohkem on läinud siiski toidu peale, kuna see "pere" ei söö normaalset toitu. Ostab detsembrini kehtivat piima ja liha kõrvetavad pannil ära, et pärast pool päeva käi ja joo vett. Pean/pidin et normaalselt üleval hoidma.. Okei, olen ma ära hellitatud toiduga, aga nälgima ja toidumürgitust saada ei taha!

Miks aga valisin Oscar Wilde mõttetera? Seoses sellega tuleb meelde, kuidas vahel tuleb pähe, et jätaks kõik pooleli ja tuleks koju, kuid mis edasi? Ühelt poolt säästan oma närvisüsteemi ja jõuan kiiremini ülikooli aega ning näen "oma" inimesi. Teisest otsast aga tulles tagasi praegu, tähendab, et annan alla, ei suuda toime tulla jne. Haha, ei tasu karta! (:D), ma ei tule tagasi enne juulit, see on KINDEL. Elu seiklused on minu jaoks loodud, sest tulevikus on kergem v tead et kõik ei ole nii ilus?!
Austan Oscari tsitaati, sest sisaldab "midagi" minu jaoks ja ka võib-olla ka kellelegi teisele?!

Oh, kell 12.00 öösel kirjutada on väsitav, nii et ANDKE ANDEKS, et "Midagi" on väga segadust tekitavat...

K.V

neljapäev, 2. september 2010

Head mälestused raiu marmorisse, halvad kirjuta liivale...

Hmmm.. mulle meeldib see tsitaat, sest tõesti halbu asju pole mõtet meelde tuletada! Aga siiski jätta need päevad blogis mainimata, on ebaaus!

Viimane nädal oli esimese vahetusaasta kuu jooksul kõige ebareaalsem, sündmusterohkem ning ka kõige raskem. Vaadates praegu tagasi, mis juhtus, tundub nagu, et see oli nagu kusalgi kaugel õudusunenäos...
Tegelikult enne õudset puhkust juhtus väga kurb asi! Lõppes keelelaager...kurb, kuid nagu nn kursustele omane lõppes see Aufschluss party'ga.. Tegime siis kaheksakesi paroodiat meie tavalisest õppetunnist ja pidime esitlema oma riiki. Kuna olen sellega tegelenud terve suvi, siis võtsin seda täiesti vabalt. Näitasin mingit filmi ja rääkisin mingitest faktidest. Alguses olid ka hostpered kohal, kuid kui enamik vanemaid inimesi läks minema, algas tõeline möll.. Nagu tõeline saksa pidu! :D

Järgmine päev toimus siis viimane koolipäev. Lõpuks kõik nutsid ja poisid põgenesid kiiresti koju, nii et ülejäänutega läksime jäätist sööma. Õhtul toimus mul perega viimane (Tegelt mitte viimane, sest külastan neid uuesti) õhtusöök, kus sõin jälle shnitslit ning hakkasin pakkima... Sellega läks mul väga kaua, sest kuu ajaga lisandus väga palju asju ja esimese korraga ei tahtnud kohver kinni minna! :D



Järgmine hommik lahkusin mitte väga õnnelikult keelelaagri perekonnast, sest pidin sõitma 8h!!! Jäin siiski ühest rongist maha, aa jaa see, et saksamaa rongid on täpsed, siis see on küll täielik vale. Kokku mu reis kestis 10h, ehk siis sama kaua, kui tallinnast torontosse.. ja lennukiga on palju mugavam reisida. Jõudes kohale, tuli mulle host isa järgi... Ning jõudsin siis sinna Kamping Platzile... Võeti mind väga külmalt vastu, lapsed vaatasid mind nagu klouni. Näidati ka laagri mugavusi - mida täpsemalt öeldes ei olnudki! Sooja vett ei ole, elektrit ka mitte, magama pean ühes telgis koos nelja lapsega + vanemad, ning see šokeeris mind täiega... Läksin varakult magama, kuna lootsin, et hommikuks midagi muutub, aga siis läks veel hullemaks... Õues oli 5kraadi sooja, vihma sadas, ja mul olid ainult suve riided.. Pere plaan oli terve päev istuda lõkke ümber, ning me istusimegi. Minuga keegi ei suhelnud, hakkasin lugema ja terve päev lugesin. Ainult need hetked kui titad tulid mu juurde ja ütlesid, et pean nendega mängima, siis olin raamatust eemal!

Pere telk... ja rendiauto, idioodid sõidavad muidu terve aasta jalgratastega!


Esmaspäev möödus samamoodi, kuigi kusalgi keset päeva, mõtles pere minna ujuma minna, välibasseini! Ei no teate, minna välibasseini, kui õues on 5-8 kraadi sooja, ja paduvihm, pole just minu jaoks, nii et mind sõidutati infopunkti. Seal sain laadida telefoni, pannes muide telefoni laadima isa helistas paanikas (esimest korda minu elu, tundsin et ta hääl on väga muretsev). Ta rääkis, et käisid emaga hommikul eesti yfu's, sest minuga ei saadud kaks päeva kontakti ja ma rääkisin, et mul seal väga külm ja ma haige jms... Pärast seda helistasin oma tugiisikule ning terve õhtu toimusid kõnelused. Muide tulles tagasi sinna camping platzile, ütlesin pereemale, et tahan ära siiit, vastas ta ainult, et jah võid juba praegu minna, kuna sa ei taha meie lastega mängida jms.. No ja järgmine päev viidi mind kuhugi metsa rongipeatusesse, kus öeldi, et nüüd mine Münchenisse ja jäetigi mind üksi, sest nad ütlesid, et mind nad enam ei taha ja minul on suhtlemisprobleemid.. (see on vist kõige naljakam minu jaoks...) Seal siis seisin ilma juhisteta, piletita ega muud selliseta. Aeg rongini oli minu jaoks kõige hullem... olin nendest kolmest päevast täiesti läbi ja mõtlesin, kas hüppan rongi ette v siiski sõidan edasi... Kokkuvõtteks öeldes, nende kolme päeva jooksul ma sõin ühe õuna, nutsin 72h järjest ja kohtusin maailma nõmeda hostperega (ehk siis viies).

Koht, kus toimus minu elu hullim moment, kus ma ei teadnud, mis minust edasi saab...


Igatahes tänu minu arvutile, kus sain laadida telefoni, rääkisin tugiisikuga, mis toimub, ning minu inglise ja saksa keelele, jõudsin Münchenisse (4h, 3 rongi). Seal tuli mulle vastu ajutine nn pereema, kelle juures praegu ka elan. :) Siin võeti mind vastu nagu inimest, kahjuks on nende laps liiga suur, et elada koos nendega, nii et suht igav on, aga arvatavasti leiti mulle juba uus pere, mitte kaugel siit, aga sellest ei taha ma veel rääkida, sest kõik võib veel muutuda! Kool algab 14.septembril Münchenis.

Ajaa, käisin ka olümpia pargis jalutamas, külastasin olümpiatorni ning tuli mõte, praeguse hostliikmega, et läheks ja prooviks minu naabritelt kätte saada minu kaks kohvrit, mis mu vanemad jätsid... See läks õnneks, ning nüüd õnneks EI PEA ma enam nendega kohtuma! :) Eile oli veel ka tugiisikuga 2h vestlus, rääkisin kõik ära.. ja KÕIK SAAB KORDA! ICH WEISS, Danke für meine Eltern, sest ilma nendeta oleks ma surnud.

Saksamaa tunneb puudust Austraaliast! (L)
Elu enam hullemaks minna ei saa ja ka ei lähe!!!

kolmapäev, 25. august 2010

Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte.

Eelmine nädal käisime keele rühmaga Cologne's ehk siis Kölnis. Külastasime II maailmasõja vanglat, kus valitses väga halb aura.. Rooma impeeriumi varemeid suutsid ka mu silmad püüda, nad asusid linna all ja kust oleks mind peaaegu muuseumist n-ö välja visatud, kuna puudutasin ühte mitme tuhande aastast seina, nägin kanalisatsiooni toru jms. See oleks raudselt meeldinud krt-tead-küll-kellele:D. Suurema elamuse jättis muidugi Cologne dom, ehk Kölni kirik??? Pole varem käinud nii suures.. ja ilus oli ta ka, aga rohkem huvitas siiski linn ise, nii et põgenesin sealt kiirelt. Köln ise on teatavasti Euroopa Gei pealinn.. Mis väärib oma nime, kuna vähemalt igal nurgal on ilus vikerkaare värvidega lipp ja "kahtlaseid" tüüpe liigub ka rohkem kui vaja... :D Ühesõnaga, linn mulle meeldis eriti aga sild, kus oli mitu sada/tuhat abielu lukku... Tagasi teel leidsin rongist homoseksuaalsete ajakirja, mis kahjuks viis väga paljud keele rühmast rööpast välja, ning nn kuri rongitädi pidi mitu korda meid korrale kutsuma. Hiljem õhtul avastasin (sain teada) enda jaoks esimese nn sarnase inimese!
Reedel tekkis ülipingeline olukord, nagu lasteaias, kus tekkis esimene nn erinevate kultuuride kokkupõrge, kus lääne-eurooplased ei saanud aru vene maffiast... :D Nojah ja siis olid tülid, nõmedad kokkupõrked, aga üldiselt nädalavahetus suutis ära rahustada, nii et esmaspäeval oli tunne, et neist inimestest ei taha küll eemal olla! :D Käisime ka minu sp 2x tähistamas, jäätise kohvikus...


Järgmine päev uurisin järgi, kust saab normaalset toitu, ning jõudsime vene kauplusesse, mis lõhnas nagu Venemaa ja kust sai kätte kaua igatsetud kohukesed ja pelmeenid (mis jäid kuuma tõttu siiski ostmata).


Pärast avastust tekkis mega pinge langus ning otsustasime vene maffiaga mahla juua.
Parmud... ja muide mu kõrval on lätlane! :D Käes on traditional german juice!


Laupäeval kolin oma asjade ja nelja rongi vahetusega teise perekonda. Nüüd ei lähe ma alguses Münchenisse, vaid sõidan kuhugi metsa, kus veedan esimese nädala hostperega puhkamas... Ausalt öeldes ei taha siit ära minna, kuna olen harjunud kõigega. Saksa keelest saan enam-vähem aru... ning räägin sega saksa ja inglise keelt!
Ilusat 1.septembrit! :)

teisipäev, 17. august 2010

17


Hi!
Eile oli siis mul iga inimese aasta tähtsaim päev... Ehk siis 17 aastat tagasi (vist?) sündisin ma... Ausalt öeldes ei tunne mina ei 17.a ega ka 16-aastasena! Igatahes päev algas nagu viimased nädalad on alanud: 8.15 äratuskell, mis lükkub automaatselt 10min edasi ning mul 30min, et bussi peale minna... Samal ajal teeb minu hostõde paar võileiba (v tegelikult leib näeb rohkem saia moodi välja) mida ma söön koolis enne lõunat! Jõudes kooli, 9.20 täpselt tunni alguseks... Varem lihtsalt ei ole võimalik tulla, kuna bussid käivad üks kord tunnis v isegi harvemini.. Jõudes haiglasse kohale sain kingiks lätlaselt (edaspidi Viliselt) Simon's cat'i raamatu, mis on ausalt öeldes rohkete piltidega väga lahe!:D Praegu õpime saksa keeles käändeid, mida on ainult neli, aga see-eest sõnad käänduvad artiklite ja preposition'te abil ja see on palju keerulisem, kui 14 käände pähe õppimine!:D Pärast keeletundi toimub orientatsiooni tund, mida annab Martin. Martin'd õpetajad on vist maailmas tõesti igalpool samasugused.:D Orientatsiooni õpime/õppisime sakslasi ja viimased kaks päeva oleme õppinud saksa ajalugu, mille kohta võin lohutuseks gagi'le öelda, et Prometi tunnid on palju paremad!:D Esiteks saksa ajalugu on täiesti vastupidine, mida me oleme õppinud ja teiseks võõras keeles õppida Hitleri biograafiat on kergelt öeldes keeruline. Pärast orientatsiooni toimub lõuna ja pärast seda järjekordne keeletund. Lõunaks saame tavaliselt oma valitud, mis alati ei õnnestu õigeks valikuks.. Igatahes igakord näitab karbike, et peaks sööma rohkelt die Gemüse, aga jumal tänatud et antakse süüa Fleisch'i. See viimane teeb sakslastele väga nalja, et ma olen huvitatud igapäev sööma liha, nagu aru saades minu host family sööb tavaliselt ainult 3x nädalas, aga tänu minule on see neil viimasel ajal traditsiooniks süüa liha 7x nädalas.. :(
Pärast lõunasööki kingiti mulle kaart grupi poolt, kus oli erinevas keeles kirjutatud Palju Õnne vms. Sünnipäeva auks ei pidanud ma minema bussiga koju, vaid host isa tuli autoga järele! Minu perekonnas on traditsiooniks, et nn sünnipäevalapsel on õigus valida, mida geburtstagil süüa, kuna ma ei osanud valida (mitte esimene kord), tehti mulle šnitsel... ja kaks kooki!!! Sain ka paar kingitust ja muidugi ilusaks lõpuks feilisin tu handega... Võtsin küünla kätte ja imelikul kombel mõne sekundi pärast olid mu riided (+laud+põrand) vaha täis.. :S:D Koristasime umbes 30min kuni hakkasid sissevoolama sakslased..
Need viimased on minu hostõe sõbrad, nii et ma ei imesta, miks nad tulid. Neilt sain kingiks palju süüa ja teddy-bear'i! Mõmmi sai nimeks Knut, oma vanaisa järgi Berliini loomaaia jääkaru järgi! :D Hiljem voolasid sisse ka internatsionaalid ja nn pidu võis alata!
Viele Grüsse!

laupäev, 31. juuli 2010

Elu, ükskõik kui valus see ka poleks, läheb alati edasi

Viimasest sissekandest on möödunud päris palju aega, sry. Liiga palju asju tuli ette. Olen nüüd Saksamaal, kuid kolme nädalaga on juhtunud päris palju asju!
Päev pärast sissekannet käisin Canada Wonderland's, ehk kanada suurimas rollercoster pargis. Ausalt öeldes sõitsin seal ~30'st karusellist ainult 5'l, kuna tundide kaupa järjekorras seismine ei pakkunud mingit huvi. Pargis asus ka veepark, kus kohtusin ka teiste vahetusõpilastega, ning peale 7h wonderlandi sõitsin hispaania ja poolaga koju, kus vahepeal peatusime järjekordselt fast food's. Paar päeva hiljem algas laager, mis oli elulahe... Koos paljude eluõppetundidega ja uute tutvustega.. Kahjuks kestis see ainult nädala, ning peale seda läksin tagasi oma viimase Host family juurde. Nad tegid kaks viimast päeva väga mugavaks ning oli väga kurb lahkuda. Kahjuks jah pidin lahkuma nädal aega varem, kui teised.
Olles pärast kodus kolm ja pool päeva, tundus see ilmselgelt väga kiirena ning ilmselgelt oli päevi rohkem vaja ära harjumiseks. Tänu toredale päevale (27.07) muutus kodus olemine palju paremaks, nii et aitäh neile, kes viitsisid linna tulla kuumal suvepäeval! :) Järgmine päev sõitsin maale v suvilasse, ühesõnaga summer cottage'sse, kus veetsin kvaliteetaega ema ja vennaga. Jõudes tagasi neljapäeval, alustasin alles kell 7 õhtul pakkimist terveks aastaks... Tegelesin sellega kuni 3ni öösel... :D
Järgmisel hommikul kell 10.30 lahkusin kodust tugeva närviga, mis loodetavasti kestab vahetusaasta lõpuni. Lennujaamas kohtusin teiste VÕP'dega, mis kindlasti tegi kaks lendu palju talutavamaks. Kohale tulid ka vanavanemad ja paar lollakat, kes ei tahtnud pikalt magada! :D:D


Turvaväravad läbitud tegin oma tavapärase marsruudi lennujaamas, ning siis leidsime õige värava. Kohtusime kohe mingite sakslastega, kes osutusid väga imelikeks :D. Pärast lendu tallinn-kopenhaagen, pidime viimases passima 3-4h? mõttetult, ning edasi liikusime väikese lennukiga (2+2) Hannoveri, kust leidsin isegi oma kohvri ja kaks VÕPi kadusid tundmatus suunas... :S Lennujaama tuli vastu YFU vabatahtlik, kes oli paar tundi varem võtnud vastu rumeenlase.. Ootasime ~1h, kuni võtsime vastu Norralase... Tema lend jäi kahjuks hiljaks, nii et pidime otseses mõttes tormama kilomeeter mööda lennujaama rongi peale... Olles pärast kõike väga väsinud jäin rongis magama 2h'ks kuni jõudsime Paderborn'i, kus tuli vastu vahetusõde ja tema "mees". Ülejäänud pereliikmed olid kutsutud naabrite peole vms. Paderborn on lähim suurem linn Weibergile, kus asun praegu. Weiberg ise koosneb 700 inimesest, ja kahjuks teised võpid elavad Bürenis, kuhu pean iga hommik bussiga sõitma. Laupäeva päeval ma lihtsalt magasin, ja õhtul läksin vahetusõega sünnipäevale, kus kohtusin arvata võib kellega... venelasega. Arvutasin välja, et iga 1000nde elaniku peale elab saksa linnas vähemalt üks vene keelt kõnelev perekond. Sünnipäeva pidu oli nagu pidu ikka, vb erines see, et kõik rääkisid keelt, milles vajasin tõlget.:D Üldiselt jäin väga rahule!
Järgmine päev tegime rattamatka naaberlinna Bürenisse, kus sõime Eis'i, st jäätist! Saksa jäätist ei tasu, aga võrreldagi eesti omaga.. Esimene on lihtsalt võrratu!:D Tagasi jäätise kohvikust sõitsime aga 45min, sinna sõitsime 15min, aga kuna Weiberg asub kusalgi mäe otsas, oli trenn lausa kohustuslik. Koju tulles olime väga tired... ja 15min ei suutnud pool perekonda normaalselt "elada". Õhtul ootas aga järjekordne sünnipäeva pidu... Jõudes normaalsel ajal koju, oli uni väga vajalik, sest esmaspäeva hommikul algasid saksa keele tunnid.
Meid on rühmas 8, kuid kahel õpilasel ida-euroopast on viisa probleemid, nii et nad tulevad arvatavasti nädala lõpus. Ülejäänud on pärit Soomest, Lätist, Ungarist, Rumeeniast ja Norrast. Eile me tutvustasime üksteist iseennast inglise keeles ja täna läks see üle saksa keelele. Kõik rühmas on seda kuidagi õppinud, nii et päris algusest me ei õpi ja õpetaja suhtleb meiega saksa keeles. Ahjaa täna õppisime kella tundma, nii et terve õhtu on pere mind sellega pommitanud!:D Süüa saame ka seal kohapeal, esmaspäeval tellisime endale terveks nädalaks toidu, nii et kilod juba kasvavad... Täna pärast tunde, mis tavaliselt peaks lõppema kella kolme-nelja vahel lõppesid täna kell kaks, ning kuna jäi mul aega bussini 45min, läksin avastama linna, ja järelduseks võin öelda, et Büren on sama huvitav kui Pirita..


Ich liebe dich!

teisipäev, 13. juuli 2010

180' kraadiline pööre

Jah, t6esti elu l2ks palju paremaks p2rast perevahetust. Tunnen siin rohkem nagu kodus ja 6nneks ei satu arvuti taha tihti v tegelt yldse ei taha siin olla, aga kohusetunne n6uab :D
P2rast ylihaiget paintballi l2ksime campfire'i tegema paar km meie majast eemal. Seal kohtusin veel yhe vahetus6pilasega from Indonesia. Seal olid paljud inimesed Lions klubist kuid ka inimesed klubist, mis aitavad noortel vabaaega sisustada, nii et seal olid ka teised minu ealised. Mind v6eti kohe alguses h2sti vastu, mida juhtub siin 6nneks tihti, ning alustasime kohtumist soccer'ga, football esineb siin teise t2hendusena, et parem on kui seda mitte mainida :D. Enamik olid minu ealisi olid poisid, siis nad m2ngisid p2ris metsikult, nii et p2rast 30min olin t2iesti l2bi ja l2ksin valmistuma j2rjekordseks Eesti presentatsiooniks, millele j2rgnesid kysimused, n2iteks mida t2hendavad Eest lipu v2rvid jms. Peale seda me s6ime kr6pse ja vahukomme, mis pannakse kahe kypsise vahele ja lisatakse juurde choclate, mis on l6ppkokkuv6ttes on v2ga tasteful. Vahepeal m2ngisime peitust, seda nim siin v2ga imelikult, ma j6udsin selgusele peale 10min seletamist, nii et v2hemalt nad oskavad seletada:D. Vahepeal toimus vees6da, et pidin ennast 2x campfire juures kuivatama, mis viimasel ajal on mul harjumuseks kujunenud (Aegna). Yks hetk pidi yks tydruk lahkuma, ning nyyd pidin t6esti olema yllatanud, ta kysis minu kodu aadressi jms, selles suhtes, et nad rohkem on siin harjunud kirjade saatmisega jms. L6ppkokkuv6ttes selle 6htul said 3 inimest minu kodu aadressi teada, nii et peaks vist kirju ootama. P2rast lahkumist, m2ngisin yhe poisiga jalgpalli, kes osutus v2ga suureks jalgpalli f2nniks, ja tema lemmik jalgpallur on ka Beckham, nii et oli millest r22kida. Ta seletas pikalt ka tema l33kidest, aga ma ei suutnud enam keskenduda Giga kiirele inglise keelele.
J2rgmine p2ev (laup2ev) l2ksime randa, Marci polnud ta l2ks eelmine p2ev minema, nii et olime viiekesi. Rand oli ylilahe, kuigi kehvem kui Pirita. Vesi oli umbes 22 kraadi ja isegi lainetas. Ujumine oli yks asi, mida ma kindlasti vajasin selle n2dala jooksul. Ausalt 3eldes pole ma varem olnud kunagi ujunud j2rves, kus ma ei n2e teist kallast. Meie k6rval k2isid riietes ujumas, 15 sajandi inimesed. Kes ei kasuta autosid, elektrit ega muud sellist. Olime rannnas 1,5h kui vanematel inimestel tekkis j22tise isu, ning pidime kahjuks lahkuma. J22tist ostsime kusalgi kaugemalt, kuid see oli ylihea, palju parem eesti ja odavam ka, umbes 2 dollarit maksis Medium ice cream ja see koosnes kahest Suurest pallist!! J22tis oli mega suur ja muidugi pool kukkus mul maha, like always. J6udes koju Aditi pani l6plikult asjad kokku. Vaatasime Videvikku ja siis s6itsime tami ja tema emaga Palmerstoni Aditi uuele perekonnale vastu. Tagasi teel s6itsime j2rjekordselt j22tise kioskist m33da.... J6udes "koju" lahkus pereema varsti ning j2ime tamiga kahekesi koju. vaatasime Poseidon adventure't, mis kujunes minule v2ga raskeks katsumuseks, kuid 6nneks tuli appi tema t2di, kes v6ttis meid kaasa pulma. Kahjuks ei osalenud me pulmas vaid pidime aitama toiduga ja tassima seda. Viibisime seal kuni kella 3 33sel, nii et yks hetk vajusin k33gis lihtsalt kylmkapi najale magama... Varsti mind 2ratati, ja viidi voodisse.. Ja 6udusfilmist ei suutnud enam m6elda. Tami liitus ka minuga yhte tuppa.. Yks hea asi selle suhtes, et sain mega head palka... 20 dollarit, umbes 240.- ehk siis umbes 80.- tunnipalk...
J2rgmine hommik magasin muidugi sisse, ning pakkimisega l2ks kiireks, et viskasin asjad lihtsalt kohvrisse 2ra. Uus perekond tuli j2rgi kell 1, pereema (danielle), poeg (kurtis) ja noorem tytar (Erin) ning viisid mu enda koju. Kohe alguses tundusid nad palju sympaatsetena... ning Erin ainult kysis minult igasuguseid asju Eestist jms. See viimane on suur kompliment, sest eelmine perekond ei kysinud mitte sittagi Eestist jms, kuid praegune on v2ga huvitatud sellest, nt hostmother luges esimese 6htuga k6ik Eesti raamatud l2bi, mis ma t6in (4tk) ja sellele j2rgnesid kysimused ja lapsi huvitas see Estonia ka palju rohkem. J6udes koju juhatati mind tuppa, elan noorema "6e" toas, yksinda ja suht heas ja valges toas. Tehti veel suur trip m33da nende maja ja farmi. Neil on mega palju traktoreid ja muid selliseid masinaid. Varsti j6udis ka pereisa (Pete) koju ning s6itsime viiekesi Hobuse rallile vms. Igatahes on see yks populaarseimaid ja parimaid syndmusi selles piirkonnas. Yritus oli Megalahe!!! P2rast seda sain proovida t6elist Lemonade, mis oli delicious! :)
J6udes tagasi koju m2ngisin Eriniga ja tutvusin vanima tytrega.. Ta p2eval oli t33l supermarketis. 6htus33k oli normaalne ja n-3 kodune. Vaatasime koos filmi Step up ning kell 12 vajusin t2iesti magama, kuid enne seda pidin korraks oma asjad yles leidma, sest viimasel ajal ma kaotan nad k6ik tundamtusse kohtadesse 2ra! Ahjaa, kingituste yle oli perekond ka v2ga happy, nii et hea elu v6is alata! :)
T2na oli suht huvitav p2ev. Hommikul k2isin pereema ja Eriniga kinos. Filmi me ei vaatanud aga see-eest n2gin palju ameti ruume jms. Erini ema on seal kinot33taja! :) K2isime liblikate muuseumis ja peale seda M2kis, kust sai tasuta Ketschupit. :D P2rast s6itsime Mega heasse sokolaadi poodi, Lindt, kust rahakott tyhjenes p2ris palju... Kuid ausalt 3eldes, see oli seda v22rt!! Liikusime edasi raamatu kauplusesse, mida mina polnud varem kunagi n2inud, see oli lihtsalt v2ga suur ja seal leidus k6ike mis v6imalik. Sealt soovitati osta mul raamat Last Song, mille j2rgi on tehtud ka film. Kahjuks on mul lubatud viia koju ainult 20kg kohver, muidu oleks selle poe tyhjaks ostnud...
Koju j6udes puhkasime ning siis s6itsime atv'ga, mis l6ppkokkuv6tteks osutus j2rjekordseks muda maadluseks... Igatahes see oli seda v22rt. Hiljem s6ime pastat ja j6ime Mahla xD. ning m2ngisime mingit lauam2ngu :D.
VIimasel hetkel lisasin ka uuemad pildid yles..
Kanada on juba muutunud much better'ks! :)
Tere hommikust!! :D

reede, 9. juuli 2010

Soft drink = surm?

See on t6esti v2ga jube, et neid juuakse hommiku-, l6una- ja 6htus33giks. No vist kogu aeg. Ma ei taha nendest enam mitte midagi teada. Pigem myrgitan end kraaniveega, kui selle jamaga!
6htul, paar p2eva tagasi, kui Marc n2itas mulle garaazis oma mootors6idukid, neid on seal ~10: igasugused lume, ratta ja elektrimasinad, m2rkasime, et k6rval majas p6leb tuli. Sain teada, et minu voodist 20m kaugusel asub lammaste maja. Seal neid oli umbes 75, k6ik m22gisid ja haisesid, paar tykki pidid jalust maha l33ma. 6nneks asuvad nad maa all, ja uks ka teiselpool maja, nii et hingamine pole raskendatud. :D
J2rgmine p2ev kylastasime veel yhte loomaaeda, hostema 6e oma, kus oli metsikult palju lehmi, kasse ja lapsi. Kokku lugesin 15 erinevat kassi, 5 last ja 100?200? lehma. Enne seda k2isime aga mingite vanavanemate juures, kus s6itsin ATV'ga. Alguses oli rahulik, sest reisin m33da metsi Rumeriga, kuid p2rast ta enam ei viitsinud ning l2ksin Marc'ga s6itma. R2ndasime m33da sopalompe, 1,5m k6rgustest v6sadest ja sattusime j6kke, tagasi tulles n2gime nagu kaks mudakonna.:D Btw, selles farmis elab ka maksimumarv lehmi ning siis n2itas Marc mulle igasuguseid traktoreid jms masinaid. Yhes6naga need, mis elavad ka farmville maailmas. See viimane on minu peres v2ga populaarne. 60% perest ei saa elada yhtegi p2eva ilma fb'ta.:S
Kolmap2eva 6htu oli see-eest v2ga lahe, huvitav, naljakas jms. Sain tuttavaks veel 4 vahetus6pilasega Euroopast ning selle piirkonna Lions'tega. Alguses s6ime, NORMAALSET toitu: kartuleid ja liha - sain aru, et sellest tundsin t2iega puudust xd. P2rast seda Lions klubi kinkis igale vahetus6pilasele koti t2ie suveniire, mille seest leidsin mina Miki Hiire!!:D ja veel yhe koti. Igayks pidi midagi r22kima mikrofoni.. Ma r22kisin, et kuidas mulle meeldib Kanada, kuidas ma ootasin seda p2eva, mil ma saan siia tulla ja t2nasin k6iki ja k6ike. V2ga imelik oli see, et ma isegi ei v2risenud xD. Siis kui k6ik olid oma fantaasia rikkad k6ned esitanud pidime oma plakatitega (plakatid oma kodumaast) minema erinevatesse kohtadesse, yksteisest v2ga kaugule ja ootama, mil "kliendid" tulevad kysima meie kodumaast. Lugedes kokku, umbes 25 inimest sai teada midagi Eestist. Suht hea arv, v6rreldes kui populaarne on Eesti... Isegi l22ne-eurooplased ei tea kus see asub. Igatahes p2rast seda r22kisime pikalt kanadast ja tegime nalju nende yle. T6desin, et siiski euroopa jms on palju targemad ja intelligentsemad kui p6hja-ameeriklased.:) Kahjuks sai see 6htu kiirelt l2bi ja suundusime magama, sest j2rgmine p2ev suundusime varakult Kitcheneri. Kitchener on suur linn. Tegelikult ma arvan, et me ei k2inudki seal :D. Sattusime mingisse kaubanduskeskusesse, kus veetsime viis tundi. Sellest ajast peale vihkan shoppamist, sest raha lendas taevasse (tegelt mitte) ja kilod kohvris t6usevad.. ja p2rast l2ksime k6rvalmajja, kus on kino ja vaatasime Eclipse!!! Pilet maksis 10 dollarit, ehks siis palju rohkem kui EEstis. Film ise oli palju parem, kui noorkuu, ja m6nel korral hakkasid pisarad voolama xD. Soovitan vaadata!
T2na m2ngisime paintballi... yhes6naga v6in 3elda enam mina seda ei m2ngi.:D 6htupoolikul on oodata j2rjekordset Lionsi kokkutulekut, kus pean vist j2lle Eestist r22kima :S.

Finland, Belgia, Holland, Austria, Estonija & India


Eesti


Siit saab k6ige maitsvamaid sandwich'e


S33ge tervislikult ;D

Ps. m6ned pildid leiate "Lisaks" alt.

kolmapäev, 7. juuli 2010

Kolm ventilaatorit ymbritsemas...

Maja, v2ljast n2eb palju parem v2lja kui uksest sisse minnes! xD ning kusagil paremal (20m) asub lambamaja, kus pesitseb ~75 lammmast..


Marc "j22tist" tegemas...


Tuba.. kahjuks on see alati nii pime :(


Selles farmis oli v2hemalt 100 lehma + igasugused teised haisvad loomad..


Ning putkades elavad vasikad...


ATV.. tagasi tulles n2gime v2lja nagu mudamaadlejad :D


Ning krt kyll, miks SAKSAMAA kaotas??? :'(

PALAV ja TAHAN normaalset toitu!

teisipäev, 6. juuli 2010

Teeswater'i piirkond

- asub 3h kaugusel Kanada suurimast linnast Toronto, kuhu maandusin paar p2eva tagasi. Lennujaamas oli tunda ameerikalikku suhtumist v66ramaalastesse. Kysiti k6ike, mis p2he tuli, nt kui kysisid kust ma p2rit siis vastusele j2rgnas, kas mu jalan6ud on lehmasitta t2is? :S Huvitav, kas t6esti on eesti populaarne t2nu lehmadele v nad lihtsalt ei tea, kus see asub? :D Tegelikult iga teine inimene ei teagi, mis asi on Estonia v Baltic country, pildi saavad selgeks alles siis, kui 3elda, et kusagil rootsi, soome ja venemaa vahel.
Lennujaamas tuli vastu mulle yks Lionsi inimesi, kellega suundusime tema koju, et saada kokku minu host emaga. S6itsime l2bi mingi drive thru, meil eestis on ssee drive in, kust ostsime mingi large cocat, mis oli t6esti mega large, 1-1,5l. J6udes tema koju kohtusin host emaga ja indiast p2rit vahetusinimesega, kes osutus 22.aastaseks ning kellega pean n2dal aega (5 p2eva) tuba jagama. J6udsime Ontario kella j2rgi kell 12 6htul, mis teeb eestis v2lja kell 7 hommikul, nii et pystitasin elu rekordi, olin yleval 24h j2rjest. :D Sel 6htul ei teinud midagi, nii et vajusin kohe 2ra.
J2rmine p2ev, st eile, lihtsalt 2rkasin kell 10, ning vaatasime 3h j2rjest mingeid filme... Siis me s6ime kodutehtud saia, ning j2lle flmide vaatamine, kuni tuli tund k2tte, mil hostema, vanem6de rumer ja indialane (tal suht keeruline nimi, ei m2lea kahjuks) l2ksid bingot m2ngima.. See on "on a farm" v2ga populaarne. Ma j2in yksi, st koos Marciga ning temaga proovisime the j22tist, kuigi see tuli v2lja nagu milkshake, sest me unustrasime mune panna:D, igatahes v2ga fun oli. "J22tist" tegime mingi 3h, j22kapis, sest toatemperatuur oli 33 degrees. P2rast pakkus mulle ta 6una mahla, mis osutus siidriks ning m2ngsime populaarset kanada m2ngu hobuseraudadega...
ning hiljem vaatasime mingit 6udusfilmi, mida ma ei suutnud vaadata, ja roomasin kell 8 hommikul (eesti aeg) magama. :D
T2na k2isime mingeid ymbruskonna linnu vaatamas ja supermarketites. Siin on k6ik t2iega odav ja valik on ka palju suurem.. Kahjuks kanadas komme eriti ei tehta, v2hemalt ma ei leidnud neid :( P2rast s6itsime Rumeri t33kohta, kus tal t2na oli vabap2ev ja ostsime nende lemmiktoitu, fast food!! Nad s33vad seda vist 2x p2evas v2hemalt, mis minu jaoks on v2ga raske harjuda, tahaks normaalseid keedetuid kartuleid ja head lambaliha... :D S6ime autos, ning s6itsime ymbruskonna kuulsamasse katoliku kirikusse, siin on s90% usklikud, ja kuulasin kiriku ajalugu, millest oli v2ga raske aru saada, ses neil on siin mega kiire inglise keel ja s6navara on ameeriklalikum v prantsuse keele moodi (krt seda teab :D).
T2na oli siin 35 kraadi palavust ja v2ga niiske. Homme lubatakse 25, mis on v2ga lohutav, homme on ka plaanis s6ita atv'ga kuigi ma pole kindel :D

Head 33d!!! ;)

esmaspäev, 5. juuli 2010

4.07.2010 - Finnair 18A

21.45
Istun lennukis, Ipodis m2ngib "Purunematu" Vanilla Ninja.:D Olen lennanud juba 4h. Hetk tagasi t2itsin l6puni deklaratsiooni kaardi, mis oli t2ielik ajude v22namine. 6nneks istus minu k6rval oli tark kanadalae, kes suutis k6ik 2ra seletada.:) Ausalt 3eldes on mul vedanud lennukaaslastega. Juba Tallinna lennujaamas tutvusin yhe tydrukgua v tegelt vastupidi, aga vahet pole, ta l2ks Jaapanisse modellit33d tegeama, kasutasin juhust, ning v6tsin talt autogrammixD. Sain teada, et Jaapan on ideaalkoht modellidele.:D
Helsingi lennul sattusin vene mehe k6rvale, kellega ei tekkinud yhtegi vaikuse hetke. Ta on/oli meremees, kes r22kis oma t33st ja riikides, kust ta oli olnud. V2ga huvitav oli. Lennujaamas j2tkas ta, kuni tuli ette suitsuruum, kuhu mina ei l2inud ja soovisime yksteisele head reisi, suundusin passikontrolli. Passikontroll sai l2bitud, l2ksin duty'sse ja ostisn komme, like always. P2rast seda ei leidnud 6iget v2ravat, kuna v2rava silti polnudki, hakkasin siis igayhe k2est kysima, ning l6puks juhati mind 6igesse kohta, kus varsti algas bussi sisemine. Bussis jutustas yks kanadalane oma kodumaast ning Ungarist, kuna ta ei saanud aru, et ma olen eestist mitte ungarist. L6puks suutsin talle selgeks thea, nii et tal tuli meelde kohe vanalinn, mida ta peab yheks maailma imeks :).


Tahan magada, telekast tuleb Tom and Jerry, jumal t2natud, et k6rvaklapid on tasuta. S33k on tavaline lennutoit, nii et ei tasu kommenteerida... Ahjaa n2en praegu lund, arvatavasti on see Island, suht imelik :D.


ps. ei tea, kui tihti saan arvutisse, nii et k6ik tuleb tagantj2rgi.

Lennukid on ohutumad kui autod.
Karin

neljapäev, 1. juuli 2010

23° 4 Vahelduv pilvisus. Nõrk tuul, 4 m/s edelast. Kuni 1 mm sademeid.

... selline on homne ilm. Sellist ilma lubatakse ka järgmine nädal ja terve juulikuu. Peaks vist õnnelik olema, sest Torontos on palju külmem, okei ainult paar kraadi ja vihma sajab, kuigi asub samal laiuskraadil, mis Itaaliagi. Viimastel päevadel ongi näha olnud, et suvi on Eestisse tulnud! Ennustajate ettekuulutus on jälle rappa läinud, nagu alati!:D Mäletan, et talve lõpupoole oli suured pealkirjad:"Oodata on vihmast suve" vms. Mulle tundub, et kui linnas käid ja sul on ilma põhjuseta palav, siis kindlasti ei ole vihmane.
Nüüdseks olen saanud kõigi nelja perega kontakti! :)
Pühapäeval lennates ära kell 15.20, jõudes 19.35 Toronto lennujaama, lähen perekonda, mis koosneb 5 liikmest. Seal on kolm last: Marc 20-aastane, Rumer 18-aastane ja Tami 16-aastane. Kõik tunduvad väga toredatena ja nooremaga olen ka suhelnud Fb's, rääkisime ilmast ja vendadest!:D Nende juures olen esimese nädala. Teise nädala veedan farmis v istanduses, ei tea kuidas täpselt nimetatakse. Perekond kasvatab praegu seal maisi, sojaube ning canolat.:D Selles peres on samuti kolm last: 15, 13 ja 10 , kass ja koer. Ahjaa muidugi, farm on neil 200 aakrit suur ehk siis umbes 80,94ha suur. Pole elu sees farmis käinud, nii et arvatavasti tuleb palju üllatavaid kogemusi:) Pärast seda rändan kuhugi laagrisse, kus veedan ka ühe nädala. Laagri programm sisaldab Niagara joa ja Teletorni külastamist ning ka jubedat õhtut. Sel õhtul peab tutvustama oma riiki ja rahvustoitu. Vanaisa soovitas kaasa võtta mitu karpi kilu ja kama, see olevat hästi peale läinud:D. Muide, avastasime et Torontos elavad sugulased, arvatavasti neid lähen ka külastama.
Täna käisin isaga turismiraamatuid ostma ning hiljem läksin Eati, koos M.P'ga, pelmeene sööma. Neid viimaseid hakkan väga igatsema Saksamaal olles... :S Sellega seoses tuleb praegu meelde, et toimus ka üks kurb hetk, kus avastasin, et ei näe enam ühte inimest terve aasta:(...
Ahjaaa, mul on saksamaaga ka kontakt olemas!!! Esimene pere tundub väga sümpaatsena v no peretütar, kellega pean kirjavahetus. See siis koosneb 4 liikmest, vend on 16-aastane ja õde 18-aastane. Terve perekond on suur jalgpalli sõber, nii et kahju, et MM'i ajal ei ole ma seal. Nad elavad kusalgi 700 inimesega külas 173km kaugusel Hannoverist! Kusagil seal ümbruses hakkab toimuma arvatavasti keelelaager.
See on siis perepilt, paar aastat vanem...


Minu aasta pere on eelmainitutest täiesti erinev. Esiteks ta elab suures linnas, ehk siis ühes suuremas ja populaarsemas linnas Saksamaal. Linn on populaarne tänu Oktoberfestile. Selle linna nimi on (trummipõrin.......) M Ü N C H E N!!! Sellest ma võisin ainult unistada, et satuks sinna, eriti veel kesklinna Olümpia pargi juurde! Statistika näitab, et enamik VÕP'e Saksamaal satuvad põhja, aga minu palvet võeti kuulda, kuna ma rääkisin lepingut tehes, et tahaks elada Lõuna-Saksamaal. Miks just sinna, põhjus on lihtne, seal elavad tõelised sakslased, kes on säilitanud oma kultuuri. Nii teiseks peres on 4 minust palju nooremat last: Õde 10-aastane ja vennad 7,5 ja 2-aastased. Need lapsed näevad väga armsad välja:). Huvitaval kombel pereisa saadab mulle kirju saksa keeles, kuigi ma mainisin talle, et saksa keelt ma ei valda, nüüd on põhjust arvata, kas ta inglise keelt ei oska v ta lihtsalt tahab mind aidata... Kõige suurem erinevus Münchenis elades tuleb minu jaoks kool, kui ma sellest esimest korda kuulsin, missugune kool, olin tund aega šokis... :D Asi on selles, et hakkan käima tüdrukute koolis! Brrr... sellist asja ei osanud ma küll oodata! :D aga selles suhtes on see hea vaheldus olla segaklassist eemal, nii et YFU lause: ei ole parem ega halvem, vaid teistsugune! :D


Homme on kahjuks viimane trenn, just viimasel ajal on väga hästi läinud trennis, kuid nüüd ei ole enam aega merel olla.:( Pakkima peaks ka, aga ei oska/taha/viitsi. Üks inimene sooovitas, et peaks nimekirja tegema, aga no kes viitsib jännata?!
Niisiis, minu kohver ja edusammud:D


Ärge põlege,
K.V

esmaspäev, 28. juuni 2010

Raisatud on päev, kui pole naeratatud.



ELO - Eelorientatsioon enne Saksamaad. Ma nautisin nädalavahetust, see oli üks lahedaim osa selle aastase suvevaheaja jooksul. Mulle meeldis see seltskond, sest meid ühendas üks ja tähtis aasta! Lahkusime Balti jaamast 14.15 ning jõudsime Mustjõele tunni aja pärast, kus tervitas meid metsik sääseparv, millega pidime võitlema 2km. Lootsime, et saame mugavatasse tubadesse, aga no võta näpust, sattusime "kappi". Fantastiline kapp koosnes voodist, mida pidi jagama oma toakaaslasega ja kraanikausist, millel puudusid torud... olen aus, et see šokeeris alguses täiega:D, õnneks tekid olid eraldi ja ruumi jätkus ka. Kuigi vahel oli tunne, et kohe-kohe rong sõidab sisse, sest seina taga läks vist raudtee mööda, st kui sõitis mingi rong välja, siis terve maja värises:D See polnud aga esimene/teine üllatus, välja tulles märkasin Siga!!! :D Mina kui eluaegne linnainimene, nägin esimest korda elusat siga LIVE's, siga puudutada kahjuks ei õnnestunud, kuna valvur Hani, oli liiga vägivaldne!:D
Peale loomade oli nn puhkekülas ka Staff, kes juhtisid VÕP'e. VÕP'e jagati piirkondade v riikide järgi gruppideks, kuna Saksamaa erineb teistest riikidest suht palju, siis meid oli ainult seitse (3 keelelaagriga ja 4 saksa keele oskajat). Kokku saime mitu korda päevas, kus rääkisime suht ühest asjast, aga kuna targemad ütlesid: "Kordamine on tarkuse ema", pidi selle ära kuulama. Peamised teemad olid kultuur ja koduigatsus ning kuidas selle vastu võidelda! Vahel nende kahe teema sekka tuli ahistamine ning kindlustus. Kuid ega me ei pidanud kogu aeg kuulama... Vabaaega sisustati vägevalt :D, alustades vene laulu äratusega, lõpetades mündimänguga... pluss igasugused energiasüstid ja ringmängud... Nagu varem öeldud, vahetusõpilased olid lahedad! Alati võis minna ükskõik, mis seltskonna juurde ning paugupealt sulandusid sinna!:) ning kui rääkida enam ei viitsinud võis minna külakiigele, mis oli ka täiega lahe! :)
Viimasel päeval anti kätte lennupiletid! Õnneks lahkun normaalsel kellaajal ja vahemaandumine on ka normaalses kohas. Saksamaa keelelaagri VÕP'd lahkuvad vist esimestena (v teistena) 30.juuli kell 12.55, vahemaandumisega Taanis. Samal päeval tulid ka vanemad kohale, nad pandi pinkidele istuma ning hakati rääkima vahetusaastast.. kuidas ei ole soovitav külastada meid ja suhelda minimaalselt vähe jms, ehk siis korrati põhitõdesid! Lahkuda oli kurb, kuna järgmine kohtumine on alles järgmine aasta YES eventil, ja sealgi kohtud ainult tõeliste eurooplastega!


Koju tulles, gmaili avades... leidsin Lions'i kirja, kus oli kirjutatud, et hakkan elama kahes peres! Lennujaaama tuleb vastu tähtis Lion, kes viib mind naise(?) juurde, kes võtab vastu ka Indiast pärit inimese, 22-aastane naine?! Suht ekstreemne värk nagu... Teisel nädalal kolin teise perekonda, millest ma tean praegu suht vähe... Lion palus kiirelt kirjad kirjutada, aga täna ma enam ei suutnud sellega tegeleda, sest tuli veel üks kiri...
Kiri oli eesti keeles, YFU Eestilt. YFU Eesti sai selle aga Saksamaalt, täpsemalt YFU Saksamaalt, kus oli info minu TEISELT PERELT!!! Seda lugedes, uurides Google mapi, sattusin ebaharilikku seisundisse! :D Mis, kus ja kuidas see kiri kirjutatud oli, sellest kuulete, loete kunagi hiljem! :)

Ilusat vaheaega!
K.V

Ps. mõned pildid fb's :)

reede, 4. juuni 2010

ei taha siin olla

http://www.youtube.com/watch?v=Ldcz41FgKfg


Nii algab uus periood, tegelikult juba algas öösel. Ärgates oli tunne, et midagi on korrast ära... Jah, sain kiirelt aru, what's going on! Endast on antud välja kõik viimastel päevadel, mis võimalik ja uus eluenergia puudub, ja ega ma ei tahagi. Nagu Saksamaa YFU, vahetusmaale peab minema uue energiaga, senise elu ära unustama jne.
Koristada pole üldse huvitav, kuigi tore on näha, et sahtlid vabanevad 5nda klassi töödest! :)
JA KURAT KÜLL, MIKS PEAB ÜKS INIMENE SELLINE OLEMA?????? no mis tal viga on? kas tõesti peab käituma, et on kõigevõimsam jumal? H*i ta ongi. Miks kurat inimesed usaldavad temaga??? Tema silmist on näha, et ta EI OLE aus ega usaldusväärne!!!! Väga hea R'st, et rikkus ta tunnistuse ära, PARAAAAAASS!!! TÕMMAKU TA NA**UI!
no muidugi, asi on minus, kõik te näete temas võrratut, ilusat ja andekat .... OKEI, ma siis olen ühiskondlik värdjas. Lähen Maarjamäele ilusat tunnet vastu võtma!
Tallinn 04.06.10 kell 17.00





30 päeva veel!

neljapäev, 27. mai 2010

Parem üldse mitte olla kui olla mitte keegi



Pool päeva olen lugenud "Nullpunkti", üle pika aja on jälle sattunud kätte raamat, mida on võimatu mitte lugeda. Kindlasti ei loe ma seda sellepärast, et tegevus (Vähemalt esimesed 170lk) toimub gagis, vaid selle raamatu keel ja süda on ülihead. Selle kohta võib 100% öelda, et sel raamatul on olemas ELUSÜDA.
SURF ON ELU!!! Praegustele ilmadele vaatamata (keskmine temperatuur 6,3 kraadi) 5,3mm paksune rasvakiht teeb selle spordiala veelgi nauditavamaks, kui talvel basseinis suplemine. Isegi kui saab 2h jooksul 5x purjega vastu pead saades ning jäätumisega on võimalik osaks saada adrenaliist, mis jääb Jumalale kättesaadamatuks (So saaad). Tunnen hingepiinu, kui ma vahel ei viitsi pärast kooli kõndida maa alla ning seista 15min lõhnavas 4?6? rattalises sõidukis...
Varsti saavad pr. Surma tunnid läbi, ja algab raske, piinarikas, kuid lõpuga ja uute ootustega PIIMAkuu. (ainult 38 päeva)
EI salli, kui keset mata tööd tekivad mõtted, mis rikuvad poole päeva ära ja pelmeenide kõrval on filosoofiline/psühholoogiline vestlus. Ei tegelt rääkida sellise teema vastu pole midagi, aga muidugi sõltub see, kellega ja kus. (vabandage A.M ja M.P et kannatasite)
PIIM on HEA! :)

reede, 23. aprill 2010

Aeg parandab kõik haavad?!


Huvitav, kas tõesti aeg on imeline ravim kõige vastu? Teame, et luumurdudega v marutõbedega ei ole aeg parim viis tegutsemiseks, kuid kui see tekkinud südamesse, siis arvatavasti aeg on see õige, et time on parim parandaja. (PS: palun vastata küsimusele!)

Meis inimestes on kõige targem alateadvus. Järeldasin, et mitte kunagi ei tasu vastu alateadvust minna/intuitsiooni mitte järgida. Sest alati see võidab. Isegi kui alguses tundub, et lihtsalt "selline" tunne esineb, ning käitud selle vastu, lõpuks ikkagi avastad, fakk see oli vale otsus... Tagajärjed on alati valusamad... aga elu ongi õppimiseks: inimene õpib terve elu, nii et ei tasu pettuda, vaid tuleb edasi minna! :)

Lootus sureb viimasena, ah tegelikult ta ei suregi. Alati, kui loodad millesegi väga tugevalt, see täitub. Vähemalt mul see toimub. Kahju, et ainult suurte ajavahemike tagant. Mäletan, et olin 6-7-aastane, kui isa rääkis, kuidas ta saadab mind 12.a (!!!) Inglismaale. Sellest hetkest süüvis see minu ajju...

Istudes Läti restoranis (hmmm.. mis see võiks olla?) loodussõbraliku inimesega õppisin enda jaoks kaks sõna: introvert ja ekstrovert (varem olin nendest kuulnud, aga loogika ei tulnud kohale, et mida need täpselt tähendavad). Keeruline seletada, mida nad tähendavad (lisainfot saab SIIT :D), kuid minu jaoks on see suht loogiline inimesi jaotada kahte gruppi, kus mitte keegi ei jää alles. Imelik on, et suutsin Ameriitsiumiga tunda ennast vabalt ja nautida seda aega, ilma igasuguste lolluste jms.:D
Liikudes L'st 100m vanalinna poole, jõuame draamateatrini, kus neljapäeval oli viimane (sel hooajal) etendus "Sinul on meretäis hirmu". Kõik oli väga-väga huvitav, eriti meeldis teise vaatuse alguses multikas, mis oli varajases lapsepõlves mu lemmik:D. EI saa mainimata jätta, et Matiasel oli väga ilus kõht! :D Kahjuks, jäi mõte minu jaoks poolikuks (Vabandust, et ma nii loll olen) , selline tunne oli, et kõik oli sissejuhatus, ja alles viimased 10min oli sisu... :S

Järgmine nädal algab uus periood, st surf (ML ole kade nüüd :D). Jäänud on veel mõni päev, kuni fantastilise kogemuseni: tunne kuidas tuul tõmbab, kiirust, mõtteid, mis on alati positiivsed (va. oht et puri läheb katki) ja viimane, mis minu jaoks tähtsaim on EKSTREEM. 7 külma kuud tasub ära kannatada, et tunda KAIFi! :D Muide, ma pole enam seal väga tagasihoidlik!

NB: Ausalt öeldes, ei suuda ennast enam kaua tagasi hoida, kui... valige ise, kas kaote mu silmist "sellistena" või juhtub midagi halba!

Tänan K.K mu ipodi "reostamise" eest! :)
Placebo ist Perfekt (Y)

laupäev, 10. aprill 2010

Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad.


Käisin vaatamas, 2010.a kevade kuulsaimat etendust: "Keskkooli muusikal". Paar kuud tagasi, kui sain pakkumise vaatama minna, olin pessimistlikult häälestatud: "Ah, mida ikka eestlased USA filmist võivad teha...", kuid kui etendus oli kestnud ~3min olin suht ekstaasis, mis kestis lõpuni:D Kõik oli lihtsalt suurepärane, kuigi vahepeal ajas närvi, et nii suur lava on ja tegevust liiga palju :D

Cinamoni kino "lahe". Film algab 15 min hiljem ja lõppeb 20 min varem :S. Nii hea, hoitakse kinni ajagraafikust ja lisaks kingitakse lisapilet(id)! :D

Avastasin, et mõned ei tee homo- ja biseksuaalsusel vahet, nii et:
Biseksuaal - on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu.
Homoseksuaal - on inimene, kes tunneb seksuaalselt huvi samast sooost inimeste vastu.
PALUN edaspidi, kahel asjal vahet teha!!!

Segased ajad on saabunud! Oleks nagu hilise murdeea probleemid saabunud.. EI suuda oma mõtetest aru saada, ei saa aru, miks nutan..:S või tegelt, ma ju tean mis toimub, aga krt, ma ei suuda sellega ära harjuda, st endale tunnistada... FAKK, miks ma sündisin siia??? EI salli eneseotsimisretki, kuna alati leiavad nad kurva lõpu.. :( Arvatavasti kardan tulevikku, mis võib sellega kaasneda, sest "paradiisini" on PIKK maa! Persse, miks peab nii olema??? Tänapäeva mõttelaad on ära hirmutanud, miks peab _eid vihkama, kõik on ju ikkagi normaalsed!
EI SAA ARU!

PS: Mälestame hukkunut Poola delegatsiooni!!!