Vaido Neigaus - Sellel Peol (Official video)

[IMG]http://i359.photobucket.com/albums/oo39/template4u4me/large-never-ending-love.jpg[/IMG]

The biggest collection of MySpace 2.0 Layouts online

V jääb V'ks, ükskõik mis ajakirjanikud ka ei kirjutaks!!!

[IMG]http://i359.photobucket.com/albums/oo39/template4u4me/large-never-ending-love.jpg[/IMG]

The biggest collection of MySpace 2.0 Layouts online

"Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde)

Pole kaua siia sattunud kirjutama... Ei näe põhjust ka vabandamiseks, nagu mõnedel see komme:"Oi, andke andeks Kallid lugejad, et olen nii pole blogisse sattunud..." vms. Kui ma peaks iga päev ennast väga kokkuvõtma ja alustama, mis jalaga hommikul ärkasin kuni selleni kui kaua ma pesin hambaid... Ei no andke andeks... mind selline asi ei huvita, ja seda lugedes 10a hiljem (haha, vaevalt et midagi sellist veel siis on), ei tundu see ka hiljem huvitav.. Teiseks kirjutan ma siiski ainult iseendale, et oma pead mitte üle koormata ja midagi ka hilisemas elus meelde tuletada v siiski ainult oma pea tühjaks lasta. Ja kolmandaks, olen ma siiski sündinud augusti keskpaigas lõvina! :D

Viimastel päevadel olen hakanud koolis käima. Õppinud pole küll midagi, sest lihtsalt mitte midagi ei saa aru.. Näiteks raku peamiseid ülesandeid õppida/korrata saksa keeles on ilmselgelt võimatu. Parim tund on inglise keel, kus saab kõigest aru :D. Kooli süsteem ja kool ise on siin palju keerulisem ja koomilisem kui Eestis. Näiteks selline koht, nagu garderoob koolis ei teatagi, kogu aeg on joped kaasas ja vahetusjalatsite süsteem puudub. Vahetundide ajal peavad kõik õpilased õue minema, ükskõik mis ilm ka ei oleks. Õpetajad ise hilinevad tundi 5-10min, nii et korda pole ja sellised asjad nagu toolid neil ei eksisteeri ja istuvad/lamavad laudade peal.

Käin 10.o klassis, kus õpilasi on 18, neist 11 on poisid. See on ka üks ebaharilikke asju, et enamik õpetajatest on mehed ning kool on musitavaid poisse täis. Jah täpselt, poisid tervitavad üksteist väga homolikult.. Arvatavasti kool on pigem poiste kool, aga siiski parem kui puhas tüdrukute kool:D Vanus klassis on väga erinev, alates 15-18. Ehk siis mina ennast kõige vanem ei ole, kui varem arvasin.. (tavaliselt 10ndas klassis 15-16aastased).

Peale kooli käin söömas oma uue aastapere juures. Nad on väga lahedad ja loodetavasti ka viimased :D. Praegune "pere" on kergemalt öeldes närvidele käib. Kogu aeg õpetavad, kuidas ma peaks käituma jms. Aga ma vihkan, kui mingi võõras õpetab mind. Ja eriti siis, kui samal ajal räägivad mind nagu täiega taga, kui halb ja tagasihoidlik ma olen ja et ma ei TERETA koera. EI salli idikaid!!! Järgmine pere elab korteris 4km kesklinnast, peres on nagu tavaliselt vanemad ja 3 last. Lapsed on t-18a, p-21 ja t-24 - aastased. Kahjuks ei saa varem kolida, kui esimesel oktoobril kolib vanim laps minema.. :( Muidu ise oleks kasvõi praegu asjad kokku panna ja kolida sinna.. Siis saaks ka hommikuti tund aega kauem magada, sest praegu sõidan kooli 35min ja kolmest päevast kaks olen ma 10min hilinenud.. :D

Laupäeval muide algab Oktoberfest, teise sõnaga öeldes suur õllejoomine, mis kestab 10 päeva. Kindlasti tahan ka seda külastada, kuhu vist lähen arvatavasti koos oma järgmise hostõega. Laupäeval sõidan ka oma uue perega üheks päevaks mägedesse matkama.. Mis on ka väga positiivne nende poolt.

Kui küsida nüüd endalt, kuidas mu saksa keel on, siis aru saan üldiselt enam-vähem kõigest, KUI rääkida väga aeglaselt ja kergete sõnadega:D.. Rääkida proovin saksa keeles, kui aga välja ei tule, siis inglise keel tuleb appi.. Lasteraamatuid on võimalik juba lugeda, kuid siiski sõnaraamat on parim sõber.

Ja ma ei saa aru, kuidas on võimalik ühe kuuga 100 euroga läbi elada.. 1,5 kuuga on mul juba mitu sada eurot nagu otseses mõttes taevasse lennanud. Kõige rohkem on läinud siiski toidu peale, kuna see "pere" ei söö normaalset toitu. Ostab detsembrini kehtivat piima ja liha kõrvetavad pannil ära, et pärast pool päeva käi ja joo vett. Pean/pidin et normaalselt üleval hoidma.. Okei, olen ma ära hellitatud toiduga, aga nälgima ja toidumürgitust saada ei taha!

Miks aga valisin Oscar Wilde mõttetera? Seoses sellega tuleb meelde, kuidas vahel tuleb pähe, et jätaks kõik pooleli ja tuleks koju, kuid mis edasi? Ühelt poolt säästan oma närvisüsteemi ja jõuan kiiremini ülikooli aega ning näen "oma" inimesi. Teisest otsast aga tulles tagasi praegu, tähendab, et annan alla, ei suuda toime tulla jne. Haha, ei tasu karta! (:D), ma ei tule tagasi enne juulit, see on KINDEL. Elu seiklused on minu jaoks loodud, sest tulevikus on kergem v tead et kõik ei ole nii ilus?!
Austan Oscari tsitaati, sest sisaldab "midagi" minu jaoks ja ka võib-olla ka kellelegi teisele?!

Oh, kell 12.00 öösel kirjutada on väsitav, nii et ANDKE ANDEKS, et "Midagi" on väga segadust tekitavat...

K.V

Head mälestused raiu marmorisse, halvad kirjuta liivale...

Hmmm.. mulle meeldib see tsitaat, sest tõesti halbu asju pole mõtet meelde tuletada! Aga siiski jätta need päevad blogis mainimata, on ebaaus!

Viimane nädal oli esimese vahetusaasta kuu jooksul kõige ebareaalsem, sündmusterohkem ning ka kõige raskem. Vaadates praegu tagasi, mis juhtus, tundub nagu, et see oli nagu kusalgi kaugel õudusunenäos...
Tegelikult enne õudset puhkust juhtus väga kurb asi! Lõppes keelelaager...kurb, kuid nagu nn kursustele omane lõppes see Aufschluss party'ga.. Tegime siis kaheksakesi paroodiat meie tavalisest õppetunnist ja pidime esitlema oma riiki. Kuna olen sellega tegelenud terve suvi, siis võtsin seda täiesti vabalt. Näitasin mingit filmi ja rääkisin mingitest faktidest. Alguses olid ka hostpered kohal, kuid kui enamik vanemaid inimesi läks minema, algas tõeline möll.. Nagu tõeline saksa pidu! :D

Järgmine päev toimus siis viimane koolipäev. Lõpuks kõik nutsid ja poisid põgenesid kiiresti koju, nii et ülejäänutega läksime jäätist sööma. Õhtul toimus mul perega viimane (Tegelt mitte viimane, sest külastan neid uuesti) õhtusöök, kus sõin jälle shnitslit ning hakkasin pakkima... Sellega läks mul väga kaua, sest kuu ajaga lisandus väga palju asju ja esimese korraga ei tahtnud kohver kinni minna! :D



Järgmine hommik lahkusin mitte väga õnnelikult keelelaagri perekonnast, sest pidin sõitma 8h!!! Jäin siiski ühest rongist maha, aa jaa see, et saksamaa rongid on täpsed, siis see on küll täielik vale. Kokku mu reis kestis 10h, ehk siis sama kaua, kui tallinnast torontosse.. ja lennukiga on palju mugavam reisida. Jõudes kohale, tuli mulle host isa järgi... Ning jõudsin siis sinna Kamping Platzile... Võeti mind väga külmalt vastu, lapsed vaatasid mind nagu klouni. Näidati ka laagri mugavusi - mida täpsemalt öeldes ei olnudki! Sooja vett ei ole, elektrit ka mitte, magama pean ühes telgis koos nelja lapsega + vanemad, ning see šokeeris mind täiega... Läksin varakult magama, kuna lootsin, et hommikuks midagi muutub, aga siis läks veel hullemaks... Õues oli 5kraadi sooja, vihma sadas, ja mul olid ainult suve riided.. Pere plaan oli terve päev istuda lõkke ümber, ning me istusimegi. Minuga keegi ei suhelnud, hakkasin lugema ja terve päev lugesin. Ainult need hetked kui titad tulid mu juurde ja ütlesid, et pean nendega mängima, siis olin raamatust eemal!

Pere telk... ja rendiauto, idioodid sõidavad muidu terve aasta jalgratastega!


Esmaspäev möödus samamoodi, kuigi kusalgi keset päeva, mõtles pere minna ujuma minna, välibasseini! Ei no teate, minna välibasseini, kui õues on 5-8 kraadi sooja, ja paduvihm, pole just minu jaoks, nii et mind sõidutati infopunkti. Seal sain laadida telefoni, pannes muide telefoni laadima isa helistas paanikas (esimest korda minu elu, tundsin et ta hääl on väga muretsev). Ta rääkis, et käisid emaga hommikul eesti yfu's, sest minuga ei saadud kaks päeva kontakti ja ma rääkisin, et mul seal väga külm ja ma haige jms... Pärast seda helistasin oma tugiisikule ning terve õhtu toimusid kõnelused. Muide tulles tagasi sinna camping platzile, ütlesin pereemale, et tahan ära siiit, vastas ta ainult, et jah võid juba praegu minna, kuna sa ei taha meie lastega mängida jms.. No ja järgmine päev viidi mind kuhugi metsa rongipeatusesse, kus öeldi, et nüüd mine Münchenisse ja jäetigi mind üksi, sest nad ütlesid, et mind nad enam ei taha ja minul on suhtlemisprobleemid.. (see on vist kõige naljakam minu jaoks...) Seal siis seisin ilma juhisteta, piletita ega muud selliseta. Aeg rongini oli minu jaoks kõige hullem... olin nendest kolmest päevast täiesti läbi ja mõtlesin, kas hüppan rongi ette v siiski sõidan edasi... Kokkuvõtteks öeldes, nende kolme päeva jooksul ma sõin ühe õuna, nutsin 72h järjest ja kohtusin maailma nõmeda hostperega (ehk siis viies).

Koht, kus toimus minu elu hullim moment, kus ma ei teadnud, mis minust edasi saab...


Igatahes tänu minu arvutile, kus sain laadida telefoni, rääkisin tugiisikuga, mis toimub, ning minu inglise ja saksa keelele, jõudsin Münchenisse (4h, 3 rongi). Seal tuli mulle vastu ajutine nn pereema, kelle juures praegu ka elan. :) Siin võeti mind vastu nagu inimest, kahjuks on nende laps liiga suur, et elada koos nendega, nii et suht igav on, aga arvatavasti leiti mulle juba uus pere, mitte kaugel siit, aga sellest ei taha ma veel rääkida, sest kõik võib veel muutuda! Kool algab 14.septembril Münchenis.

Ajaa, käisin ka olümpia pargis jalutamas, külastasin olümpiatorni ning tuli mõte, praeguse hostliikmega, et läheks ja prooviks minu naabritelt kätte saada minu kaks kohvrit, mis mu vanemad jätsid... See läks õnneks, ning nüüd õnneks EI PEA ma enam nendega kohtuma! :) Eile oli veel ka tugiisikuga 2h vestlus, rääkisin kõik ära.. ja KÕIK SAAB KORDA! ICH WEISS, Danke für meine Eltern, sest ilma nendeta oleks ma surnud.

Saksamaa tunneb puudust Austraaliast! (L)
Elu enam hullemaks minna ei saa ja ka ei lähe!!!