kolmapäev, 25. august 2010

Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte.

Eelmine nädal käisime keele rühmaga Cologne's ehk siis Kölnis. Külastasime II maailmasõja vanglat, kus valitses väga halb aura.. Rooma impeeriumi varemeid suutsid ka mu silmad püüda, nad asusid linna all ja kust oleks mind peaaegu muuseumist n-ö välja visatud, kuna puudutasin ühte mitme tuhande aastast seina, nägin kanalisatsiooni toru jms. See oleks raudselt meeldinud krt-tead-küll-kellele:D. Suurema elamuse jättis muidugi Cologne dom, ehk Kölni kirik??? Pole varem käinud nii suures.. ja ilus oli ta ka, aga rohkem huvitas siiski linn ise, nii et põgenesin sealt kiirelt. Köln ise on teatavasti Euroopa Gei pealinn.. Mis väärib oma nime, kuna vähemalt igal nurgal on ilus vikerkaare värvidega lipp ja "kahtlaseid" tüüpe liigub ka rohkem kui vaja... :D Ühesõnaga, linn mulle meeldis eriti aga sild, kus oli mitu sada/tuhat abielu lukku... Tagasi teel leidsin rongist homoseksuaalsete ajakirja, mis kahjuks viis väga paljud keele rühmast rööpast välja, ning nn kuri rongitädi pidi mitu korda meid korrale kutsuma. Hiljem õhtul avastasin (sain teada) enda jaoks esimese nn sarnase inimese!
Reedel tekkis ülipingeline olukord, nagu lasteaias, kus tekkis esimene nn erinevate kultuuride kokkupõrge, kus lääne-eurooplased ei saanud aru vene maffiast... :D Nojah ja siis olid tülid, nõmedad kokkupõrked, aga üldiselt nädalavahetus suutis ära rahustada, nii et esmaspäeval oli tunne, et neist inimestest ei taha küll eemal olla! :D Käisime ka minu sp 2x tähistamas, jäätise kohvikus...


Järgmine päev uurisin järgi, kust saab normaalset toitu, ning jõudsime vene kauplusesse, mis lõhnas nagu Venemaa ja kust sai kätte kaua igatsetud kohukesed ja pelmeenid (mis jäid kuuma tõttu siiski ostmata).


Pärast avastust tekkis mega pinge langus ning otsustasime vene maffiaga mahla juua.
Parmud... ja muide mu kõrval on lätlane! :D Käes on traditional german juice!


Laupäeval kolin oma asjade ja nelja rongi vahetusega teise perekonda. Nüüd ei lähe ma alguses Münchenisse, vaid sõidan kuhugi metsa, kus veedan esimese nädala hostperega puhkamas... Ausalt öeldes ei taha siit ära minna, kuna olen harjunud kõigega. Saksa keelest saan enam-vähem aru... ning räägin sega saksa ja inglise keelt!
Ilusat 1.septembrit! :)

teisipäev, 17. august 2010

17


Hi!
Eile oli siis mul iga inimese aasta tähtsaim päev... Ehk siis 17 aastat tagasi (vist?) sündisin ma... Ausalt öeldes ei tunne mina ei 17.a ega ka 16-aastasena! Igatahes päev algas nagu viimased nädalad on alanud: 8.15 äratuskell, mis lükkub automaatselt 10min edasi ning mul 30min, et bussi peale minna... Samal ajal teeb minu hostõde paar võileiba (v tegelikult leib näeb rohkem saia moodi välja) mida ma söön koolis enne lõunat! Jõudes kooli, 9.20 täpselt tunni alguseks... Varem lihtsalt ei ole võimalik tulla, kuna bussid käivad üks kord tunnis v isegi harvemini.. Jõudes haiglasse kohale sain kingiks lätlaselt (edaspidi Viliselt) Simon's cat'i raamatu, mis on ausalt öeldes rohkete piltidega väga lahe!:D Praegu õpime saksa keeles käändeid, mida on ainult neli, aga see-eest sõnad käänduvad artiklite ja preposition'te abil ja see on palju keerulisem, kui 14 käände pähe õppimine!:D Pärast keeletundi toimub orientatsiooni tund, mida annab Martin. Martin'd õpetajad on vist maailmas tõesti igalpool samasugused.:D Orientatsiooni õpime/õppisime sakslasi ja viimased kaks päeva oleme õppinud saksa ajalugu, mille kohta võin lohutuseks gagi'le öelda, et Prometi tunnid on palju paremad!:D Esiteks saksa ajalugu on täiesti vastupidine, mida me oleme õppinud ja teiseks võõras keeles õppida Hitleri biograafiat on kergelt öeldes keeruline. Pärast orientatsiooni toimub lõuna ja pärast seda järjekordne keeletund. Lõunaks saame tavaliselt oma valitud, mis alati ei õnnestu õigeks valikuks.. Igatahes igakord näitab karbike, et peaks sööma rohkelt die Gemüse, aga jumal tänatud et antakse süüa Fleisch'i. See viimane teeb sakslastele väga nalja, et ma olen huvitatud igapäev sööma liha, nagu aru saades minu host family sööb tavaliselt ainult 3x nädalas, aga tänu minule on see neil viimasel ajal traditsiooniks süüa liha 7x nädalas.. :(
Pärast lõunasööki kingiti mulle kaart grupi poolt, kus oli erinevas keeles kirjutatud Palju Õnne vms. Sünnipäeva auks ei pidanud ma minema bussiga koju, vaid host isa tuli autoga järele! Minu perekonnas on traditsiooniks, et nn sünnipäevalapsel on õigus valida, mida geburtstagil süüa, kuna ma ei osanud valida (mitte esimene kord), tehti mulle šnitsel... ja kaks kooki!!! Sain ka paar kingitust ja muidugi ilusaks lõpuks feilisin tu handega... Võtsin küünla kätte ja imelikul kombel mõne sekundi pärast olid mu riided (+laud+põrand) vaha täis.. :S:D Koristasime umbes 30min kuni hakkasid sissevoolama sakslased..
Need viimased on minu hostõe sõbrad, nii et ma ei imesta, miks nad tulid. Neilt sain kingiks palju süüa ja teddy-bear'i! Mõmmi sai nimeks Knut, oma vanaisa järgi Berliini loomaaia jääkaru järgi! :D Hiljem voolasid sisse ka internatsionaalid ja nn pidu võis alata!
Viele Grüsse!