Pole kaua siia sattunud kirjutama... Ei näe põhjust ka vabandamiseks, nagu mõnedel see komme:"Oi, andke andeks Kallid lugejad, et olen nii pole blogisse sattunud..." vms. Kui ma peaks iga päev ennast väga kokkuvõtma ja alustama, mis jalaga hommikul ärkasin kuni selleni kui kaua ma pesin hambaid... Ei no andke andeks... mind selline asi ei huvita, ja seda lugedes 10a hiljem (haha, vaevalt et midagi sellist veel siis on), ei tundu see ka hiljem huvitav.. Teiseks kirjutan ma siiski ainult iseendale, et oma pead mitte üle koormata ja midagi ka hilisemas elus meelde tuletada v siiski ainult oma pea tühjaks lasta. Ja kolmandaks, olen ma siiski sündinud augusti keskpaigas lõvina! :D
Viimastel päevadel olen hakanud koolis käima. Õppinud pole küll midagi, sest lihtsalt mitte midagi ei saa aru.. Näiteks raku peamiseid ülesandeid õppida/korrata saksa keeles on ilmselgelt võimatu. Parim tund on inglise keel, kus saab kõigest aru :D. Kooli süsteem ja kool ise on siin palju keerulisem ja koomilisem kui Eestis. Näiteks selline koht, nagu garderoob koolis ei teatagi, kogu aeg on joped kaasas ja vahetusjalatsite süsteem puudub. Vahetundide ajal peavad kõik õpilased õue minema, ükskõik mis ilm ka ei oleks. Õpetajad ise hilinevad tundi 5-10min, nii et korda pole ja sellised asjad nagu toolid neil ei eksisteeri ja istuvad/lamavad laudade peal.
Käin 10.o klassis, kus õpilasi on 18, neist 11 on poisid. See on ka üks ebaharilikke asju, et enamik õpetajatest on mehed ning kool on musitavaid poisse täis. Jah täpselt, poisid tervitavad üksteist väga homolikult.. Arvatavasti kool on pigem poiste kool, aga siiski parem kui puhas tüdrukute kool:D Vanus klassis on väga erinev, alates 15-18. Ehk siis mina ennast kõige vanem ei ole, kui varem arvasin.. (tavaliselt 10ndas klassis 15-16aastased).
Peale kooli käin söömas oma uue aastapere juures. Nad on väga lahedad ja loodetavasti ka viimased :D. Praegune "pere" on kergemalt öeldes närvidele käib. Kogu aeg õpetavad, kuidas ma peaks käituma jms. Aga ma vihkan, kui mingi võõras õpetab mind. Ja eriti siis, kui samal ajal räägivad mind nagu täiega taga, kui halb ja tagasihoidlik ma olen ja et ma ei TERETA koera. EI salli idikaid!!! Järgmine pere elab korteris 4km kesklinnast, peres on nagu tavaliselt vanemad ja 3 last. Lapsed on t-18a, p-21 ja t-24 - aastased. Kahjuks ei saa varem kolida, kui esimesel oktoobril kolib vanim laps minema.. :( Muidu ise oleks kasvõi praegu asjad kokku panna ja kolida sinna.. Siis saaks ka hommikuti tund aega kauem magada, sest praegu sõidan kooli 35min ja kolmest päevast kaks olen ma 10min hilinenud.. :D
Laupäeval muide algab Oktoberfest, teise sõnaga öeldes suur õllejoomine, mis kestab 10 päeva. Kindlasti tahan ka seda külastada, kuhu vist lähen arvatavasti koos oma järgmise hostõega. Laupäeval sõidan ka oma uue perega üheks päevaks mägedesse matkama.. Mis on ka väga positiivne nende poolt.
Kui küsida nüüd endalt, kuidas mu saksa keel on, siis aru saan üldiselt enam-vähem kõigest, KUI rääkida väga aeglaselt ja kergete sõnadega:D.. Rääkida proovin saksa keeles, kui aga välja ei tule, siis inglise keel tuleb appi.. Lasteraamatuid on võimalik juba lugeda, kuid siiski sõnaraamat on parim sõber.
Ja ma ei saa aru, kuidas on võimalik ühe kuuga 100 euroga läbi elada.. 1,5 kuuga on mul juba mitu sada eurot nagu otseses mõttes taevasse lennanud. Kõige rohkem on läinud siiski toidu peale, kuna see "pere" ei söö normaalset toitu. Ostab detsembrini kehtivat piima ja liha kõrvetavad pannil ära, et pärast pool päeva käi ja joo vett. Pean/pidin et normaalselt üleval hoidma.. Okei, olen ma ära hellitatud toiduga, aga nälgima ja toidumürgitust saada ei taha!
Miks aga valisin Oscar Wilde mõttetera? Seoses sellega tuleb meelde, kuidas vahel tuleb pähe, et jätaks kõik pooleli ja tuleks koju, kuid mis edasi? Ühelt poolt säästan oma närvisüsteemi ja jõuan kiiremini ülikooli aega ning näen "oma" inimesi. Teisest otsast aga tulles tagasi praegu, tähendab, et annan alla, ei suuda toime tulla jne. Haha, ei tasu karta! (:D), ma ei tule tagasi enne juulit, see on KINDEL. Elu seiklused on minu jaoks loodud, sest tulevikus on kergem v tead et kõik ei ole nii ilus?!
Austan Oscari tsitaati, sest sisaldab "midagi" minu jaoks ja ka võib-olla ka kellelegi teisele?!
Oh, kell 12.00 öösel kirjutada on väsitav, nii et ANDKE ANDEKS, et "Midagi" on väga segadust tekitavat...
K.V
6 kommentaari:
yes, i also felt sometimes like I will give up and just go home, but when I think about the thousand euros which my family gave to the organisation so that i could be here..hmm..it would be to painful for me to just go home, althought i miss everything, even those pity things which I did not give a f'ck before coming here.
it is hard but i hope everything is going to change in a good way, und dann wird alles okay sein.
keep up with the postings!! i really like your blog. :)
See Oscari, alguses mõtlesin, et veits üle pakutud, aga tegelt pole ka. Sest ta ei mõelnud selle all ainult ajaloos teadmiste arendamist! ;) Ja ma annan andeks, et sa mulle oma hommikusöögist ei räägi. Aga sa võiks inimestest ka rääkida (nagu klassikaaslastest), et kas nad on meeldivad jne. Ja mul on hea meel, et su tulevases peres on kenad inimesed. Ole muhe!
Yeah, it was costed too much, to come home, cause i am too tired of everything.. and yes, we had also very good moments, so i think that september was the hardest month oh this year, and now it has to go only in a good way! :)
Haha Maria, sul kõik ajalooga seotud.. :D
Hey Karin.
Sa nii vapper ja nüüd hea pere ka:)
Ole tubli ja minna( Võtan end kui "sinu" inimest ) ootan sind alati tagasi.
Kirjuta tihedamini, palun :D
Angela, ma ei saa sust aru... :(
M.L: Ah kirjuta ise... :D Saad aru, kui igav on lugeda blogisid, kus on nagu kõigest kirjutatud, tead-küll-kes... Ma eelistan pause teha :D
Postita kommentaar