neljapäev, 27. mai 2010

Parem üldse mitte olla kui olla mitte keegi



Pool päeva olen lugenud "Nullpunkti", üle pika aja on jälle sattunud kätte raamat, mida on võimatu mitte lugeda. Kindlasti ei loe ma seda sellepärast, et tegevus (Vähemalt esimesed 170lk) toimub gagis, vaid selle raamatu keel ja süda on ülihead. Selle kohta võib 100% öelda, et sel raamatul on olemas ELUSÜDA.
SURF ON ELU!!! Praegustele ilmadele vaatamata (keskmine temperatuur 6,3 kraadi) 5,3mm paksune rasvakiht teeb selle spordiala veelgi nauditavamaks, kui talvel basseinis suplemine. Isegi kui saab 2h jooksul 5x purjega vastu pead saades ning jäätumisega on võimalik osaks saada adrenaliist, mis jääb Jumalale kättesaadamatuks (So saaad). Tunnen hingepiinu, kui ma vahel ei viitsi pärast kooli kõndida maa alla ning seista 15min lõhnavas 4?6? rattalises sõidukis...
Varsti saavad pr. Surma tunnid läbi, ja algab raske, piinarikas, kuid lõpuga ja uute ootustega PIIMAkuu. (ainult 38 päeva)
EI salli, kui keset mata tööd tekivad mõtted, mis rikuvad poole päeva ära ja pelmeenide kõrval on filosoofiline/psühholoogiline vestlus. Ei tegelt rääkida sellise teema vastu pole midagi, aga muidugi sõltub see, kellega ja kus. (vabandage A.M ja M.P et kannatasite)
PIIM on HEA! :)

4 kommentaari:

Hanna ütles ...

1. Piimakuu?:D
2. Äkki räägiksid täpsemalt, miks sinu arvates "Nullpunkt" nii tohutult hea raamat on ja nii edasi. Ja siis ma võin rääkida, mida MA sellest arvan:D (Miks mul on tunne, et meie arvamused selle osas ei ühti):)

Karin ütles ...

1. Ah ükskord rääkisime Eat's Kaia ja Oliveriga piimast. Nad arvasid, et piim on halb aga mina mitte ning kuna Kanadas ega Saksaamaal normaalset piima pole, siis on juunikuu minu jaoks piimakuu :D (tegelikult rahvakalendris nim. juunit piimakuuks)
2. Esiteks mulle meeldib kirjutamise vorm, et keegi pole sõnu ilustanud jms. Teiseks tundsin raamatut lugedes palju sarnasusi Johannesega, st tema mõtteviisist jms. Ja kolmandaks on lahe lugeda GAG'st :)

Hanna ütles ...

Esiteks minu arvates oli kirjutamise vorm pingutatult ropp ja mingit erilist kirjanduslikku meistriteost sellest raamatust küll ei tekkinud.
Teiseks oli peategelane väga kahepalgeline ja lihtsalt mingi totaalne wannabe ju. Miks ta tahab olla sõber mingite tüüpidega, kes temast välja ei taha teha? Ta ise võib küll enda arust jõle äge olla, aga järelikult need ülejäänud inimesed ongi tropid! Tal olid Saša ja Kairi, aga EI, tal on ikka vaja pugeda nende VIP-ide sekka. Ja siis vingub, et keegi ei suhtle temaga ja ise samal ajal kritiseerib ka mingeid teisi klassivendi, et kuidas need on täiega nõmedad ja et nendega küll ei taha suhelda. What's that about??

Karin ütles ...

Minu arvates oli kirjutatud nii nagu peab. Selles suhtes, et ega need lasnamäe nolgid paremini ei räägigi. Meistriteos vb pole tõesti, vaevalt et selline raamat igaveseks püsima jääb, põhjus pole aga selles, et ta halb, vaid selliseid on natuke liiga palju.
No selles suhtes, on kõik inimesed "wannabe'd". Enamus inimesi pürgib parema ja parema poole!
ja kolmandale asjale ma ei oska vastata, kuigi olin ka kunagi sellises olukorras.. Vb on see midagi puberdeediga?!