Aeg parandab kõik haavad?!

Huvitav, kas tõesti aeg on imeline ravim kõige vastu? Teame, et luumurdudega v marutõbedega ei ole aeg parim viis tegutsemiseks, kuid kui see tekkinud südamesse, siis arvatavasti aeg on see õige, et time on parim parandaja. (PS: palun vastata küsimusele!)

Meis inimestes on kõige targem alateadvus. Järeldasin, et mitte kunagi ei tasu vastu alateadvust minna/intuitsiooni mitte järgida. Sest alati see võidab. Isegi kui alguses tundub, et lihtsalt "selline" tunne esineb, ning käitud selle vastu, lõpuks ikkagi avastad, fakk see oli vale otsus... Tagajärjed on alati valusamad... aga elu ongi õppimiseks: inimene õpib terve elu, nii et ei tasu pettuda, vaid tuleb edasi minna! :)

Lootus sureb viimasena, ah tegelikult ta ei suregi. Alati, kui loodad millesegi väga tugevalt, see täitub. Vähemalt mul see toimub. Kahju, et ainult suurte ajavahemike tagant. Mäletan, et olin 6-7-aastane, kui isa rääkis, kuidas ta saadab mind 12.a (!!!) Inglismaale. Sellest hetkest süüvis see minu ajju...

Istudes Läti restoranis (hmmm.. mis see võiks olla?) loodussõbraliku inimesega õppisin enda jaoks kaks sõna: introvert ja ekstrovert (varem olin nendest kuulnud, aga loogika ei tulnud kohale, et mida need täpselt tähendavad). Keeruline seletada, mida nad tähendavad (lisainfot saab SIIT :D), kuid minu jaoks on see suht loogiline inimesi jaotada kahte gruppi, kus mitte keegi ei jää alles. Imelik on, et suutsin Ameriitsiumiga tunda ennast vabalt ja nautida seda aega, ilma igasuguste lolluste jms.:D

Liikudes L'st 100m vanalinna poole, jõuame draamateatrini, kus neljapäeval oli viimane (sel hooajal) etendus "Sinul on meretäis hirmu". Kõik oli väga-väga huvitav, eriti meeldis teise vaatuse alguses multikas, mis oli varajases lapsepõlves mu lemmik:D. EI saa mainimata jätta, et Matiasel oli väga ilus kõht! :D Kahjuks, jäi mõte minu jaoks poolikuks (Vabandust, et ma nii loll olen) , selline tunne oli, et kõik oli sissejuhatus, ja alles viimased 10min oli sisu... :S

Järgmine nädal algab uus periood, st surf (ML ole kade nüüd :D). Jäänud on veel mõni päev, kuni fantastilise kogemuseni: tunne kuidas tuul tõmbab, kiirust, mõtteid, mis on alati positiivsed (va. oht et puri läheb katki) ja viimane, mis minu jaoks tähtsaim on EKSTREEM. 7 külma kuud tasub ära kannatada, et tunda KAIFi! :D Muide, ma pole enam seal väga tagasihoidlik!

NB: Ausalt öeldes, ei suuda ennast enam kaua tagasi hoida, kui... valige ise, kas kaote mu silmist "sellistena" või juhtub midagi halba!

Tänan K.K mu ipodi "reostamise" eest! :)

Placebo ist Perfekt (Y)