Annan aega, ausalt.
Ootan nädalate, kuude kas või aastate kaupa. POHH
Jõudsime nii kõrgele tasemele, et pole normaalne lihtsalt sellest kõigest loobuda!!!
Forever in my heart!

"Ma ei olnud tegelikult kunagi sellele eriti mõelnud, kuidas ma suren - kuigi viimase paari kuu jooksul olnuks selleks põhjust rohkem kui küllaga..."

Ma olen olnud surmale väga lähedal... Praegu kirjutades, mõtlen, olin ikka nõrk inimene. :( (või siis mitte?) 

Õnneks/kahjuks leidsin õigel ajal ravimi and here i am. Praegu läheb paremini, palju paremini! :)

"Ma olen pettunud inimestes ja eelkõige iseendas. Minu rumal naiivsus lootus inimestes, ma eelistan olla skeptiline ja egoist jajajaja....." Fuck, never!!!

Ma ei salli inimesi, kes näitlevad end õnnetuteks olevusteks. Sooviga,"Hoolige nüüd minust, ma ei saa muidu hakkad." Ma vabandan, aga kui te praegu kohe ei võta midagi ette, te jäätegi nõiaringi ja lõpuks ei tule keegi teid enam sinna päästma.

"Kindlasti on ülev surra kellegi teise eest, kellegi eest, keda armastan. Isegi üllas..."

Miks on alati nii, et mina olen see, kes jäetakse maha... Neid "südamevalusid" on varem ka olnud, kuid nii valusalt polnud ma veel kunagi haiget saanud. Ma tean, et paranen ja varsti on jäänud vaid arm. Olen tugevam, targem ja ettevaatlikum. Kuigi temaga kokkupuutudes ja suheldes olin skeptiline kõige suhtes, suutis ta siiski mind oma võrku saada ja noh, ma olin selle üle õnnelik, SIIS. Praegu tagasi vaadates, oli see aeg, parem osa minu elust... ja olen õnnelik selle üle! :)

Tulles tagasi olevikku, olen targemaks saanud. Aru saanud, et pole mõtet hoida suhtlust, kui seda iseloomustab sõna PEAB! Kohustus minevikus pooleldi jäetud asja, pärast vahelejäätud aastat edasi jätkata on mõttetu. Kurb tunnistada, kuid tõsi. Inimesed on lahku kasvanud, huvid ning maailmavaade on muutunud. 

Ma tahan nii väga minna siit ära. Ma olin aastaga ära harjunud, et mina olen see, kes otsustab ja teab mis minule hea on. Siin elades igapäev oma esivanematega, kes tahavad, et ma elaks nende maailmastandardite järgi, tekitavad mulle lisapingeid. Tahan olla, see kes ma olen tegelikult. Vabaneda igasugustest kilpidest jms! Rännata, liikuda, tegeleda, tõmmelda........... 

Uus sihtkoht on Lõuna-Ameerika v siis USA. Kuhugi Euroopast kaugemale.. Lääne poole... 

Meil kõigil on mask, mille me paneme ette, et näidata meid sellise inimesena, kes me tahaks olla .....

Oma julgust jagada oma puhtaid mõtteid. Ole valmis ütlema mittesoovitavat tõde. Tee kõik, mis sinu võimuses, et olla avatud ja aus teiste inimestega. Mida TÕELISEM sa oled, seda lähedasemana sa tunned ennast nendele ja loomulikult endale.

SYS (see you soon)

Unusta, Mis Oli... Ära Mõtle, Mis Tuleb... Ela Sellega, Mis On

No meie ühiskonna valitsejaks on RAHA... Isegi sporti enam ei hinnata õiglaselt. See viimane mäng Eesti - Iirimaa oli täielik fiasko õigluse poole pealt! Mul ei ole isiklikult Iirimaa võistkonna vastu midagi, aga 4:0 võit oli küll liiast. Nad on jah tugevamad ja kogenumad maailmas kui eestlases/venelased (kui märkasite 75% mängijatest polnud eesti nimedega), kuid JAA... (NO COMMENTS) 

NING KURAT KÜLL, kes on selline inimene, nagu Viktor K. kes Pealekauba julgeb  veel end kohtunikuks nimetada... WTF??? Tahaks väga teada, kes õpetas teda kaarte mängima? Ilmselgelt polnud need vead nii suured, et oleks väärinud verd! Huvitav, kui suur on ta preemia??? Arvatavasti on see kõik kõrgemate isikute poolt mõjutatud, kes ja kuidas võidab/kaotab... Idioodid raisk...

"Loodan! väga, et ta jõuab veel lennukile, kuni mõni kallis kaasmaalane ta knockouti lööb! 

Samas ma ei saa aru, mis komme on eestlastel on end enne nii ülehinnata. Pole esimene kord, kui arvame endast nii hästi, kuid siis feilime sajaga. FUN! :D

"Ära hüüa enne õhtut" OKEI??? 

Jalgpall on parem kui seks?
VAEVALT!

Mõistmine on andestus.

Ma raiskasin oma elust, oma lahedast eluteest ühe aasta ja rohkem kui kaheksa kuud mõttetule asjale! Mis mul viga oli? :( Ma oleksin võinud seda palju paremini veeta, kõik need õhtud, mil oleksin võinud normaalsel ajal magama minna, passisin "tühja" või  siis lubadus, et olles eemal, käia kord kuu jooksul "segamas". I did that ja tulemus 00000000. Oleks ma vaid mitu kuud varem aru saanud, et kõik, selle poole pürgimine on lihtsalt mõttetu.
Pisarad, pisarad, pisarad!!!

KAHJU, et mõnda asja mõistetakse alles liiga hilja :(

Hetkel, mil sa tõeliselt andestad, saad sa tagasi oma väe, mille olid kaotanud oma mõistusele ja mõtetele. (Eckhart Tolle)

Hea vabandus: "Sorry, ma elan ju esimest korda!"

- loodetavasti ka viimast korda elan elu. Keine Lust veel kord läbi elada kõike, mida juba elatud on (mõtlen halbu hetki)!

- Miks me hoolime neist, kes meist ei hooli? Hoolime hoolimata sellest, et teame, et nemad ei hooli. Ja ikka ei suuda me lahti lasta...

Mõtlesin, et kas tasub endalt elu võtta kellegi pärast, kellel on nkn suva sinust endast. Mõelda, et suren, keegi nutab (v-o), maetakse, tuuakse lilli mõnda aega, kuid lõpuks unustatakse ära. Ja mis ma sellest saan ? NOTHING, hävitan enda, et teisele haiget teha, kuid samas see inimene ei saa isegi aru, mis ta tegi. Parem elada edasi ja leida õiged inimesed. Sest lõppkokkuvõttes mitte mina ei kaota, vaid tema kaotab.  

- Vahel on vaja kõvasti haiget saada, et mõista, et need kellega sa läbi käid, ei ole tegelikult sulle mingid sõbrad.

Väga lahe on see, et eluteele on ristunud üks ülilahe homo sapiens... Väga hea on olla! Võtan seda väga rahulikult ja aeglaselt. Nädal tagasi mõtlesin teisiti... Mõni probleem tekib faking bioloogilise kella tõttu -.-, kuid kaks päeva tõid mu tagasi normaalsuse piiri. V siis täpsemalt öeldes, pärast neid kahte päeva. Ma ei tahaks enam seda mitte kunagi korrata!!! Sry elu.

- Võin naerda, kuid eemale minnes nutan. Võib tunduda, et mul on savi, aga tegelikult ei ole. Võin olla totaalne bitch, kuid tegelikult mitte. Võin tunduda ülbe, kuid seda ma ei ole.

Minu ees on pikk tänav. Ma seisan siin üksinda, ilma sinuta... Vihma sajab plaginal alla. Mu valged tossud on juba märjad. Mööduvad sekundid, minutid, tund & teinegi, kuid sind ikka pole. Küllap oled sa kuskil, kus sul on parem olla,kuskil ,kus mind ei ole. Voolab pisar, voolab teine, kolmas, neljas .Ma imestan, et mul üldse pisaraid jätkub. Kuid justkui välk selgest taevast jõuab mulle kõik kohale. "Sa pole mind väärt!" ütlen ma naerusuil ning kõnnin edasi lõpu poole, sinna, kus ootab mind õnn.


- I'm going to smile like nothing's wrong , talk like everything's perfect , act like it's all a dream and pretend it's not hurting me 

Ükskord me oleme nkn üksinda selles maailmas!

Olen kõik kes sina ei ole ja kelleks sa kunagi ei saa!!!

Viimasel ajal on väga palju mu elus muutunud. Alustan oma suurimast probleemist - tagurpidine kultuurišokk. Nagu tavaliselt saan asjadest aru, siis kui on juba liiga hilja...

I veerandi lõppedes, saan uhkusega öelda, et see oli mu elu kiireim kohanemine koolis... Ma suht rahul!!! :D
Kahjuks ei ole minu südames nii palju ruumi kõigile, st et inimesed vahetuvad tasapisi. Kuigi ma ei saa aru, kuidas on see võimalik, et üks hetk pole enam millestki rääkida... Olles mitu aastat koos, jaganud klassi ja ühe päevaga on see kõik unenud ja ma olen "ei keegi" neile. TTLY SAD! Eriti siis kui minu jaoks need inimesed eksisteerivad, ja kui ma näen isegi egoist ja käitun ülbelt, ei tähenda, et mul pole TEIE jaoks ruumi!
SAMAS nad ei võta mind sellisena nagu ma olen. Olen saanud kommentaare, et kui ma "selline" ei ole siis meid enam sinu jaoks ole. OKEI, mida ma teilt siis tahan??? Tunnistan olen nõrk ja ei suuda vanadest asjadest üle saada....

Uued inimesed mõistavad mind palju paremini kui vanad, v noh mul nendega palju kergem olla. Nad ei tunne mind, ning siis saan juhtida seda suhtlusvoolu, ning kuidas ma tahan end näidata!!! Hea roll tegelikult, olla see kes sa tegelikult EI OLE!

Mul on kahju mõnest inimesest, kellel pole elu ning proovib inimestelt, nii palju kui võimalik välja saada... - LAPSED! Mul oleks küll täiesti pohhui, kui keegi täispeaga jagas voodit teisega, no c'mon SEE on elu ja isiklik elu. Seda ei pea jagama õpetajatega jms!

Siiski, kõik mis ei lähe, läheb paremuse poole!

Ma armastan Sind, sina kes olid mu viimased 2,5 aastat minu.........!!!
K.V

Ta on nõme. Kuidas ta julges mulle haiget teha??? Per**e!!!

Mis sul viga on??? tõesti nagu, kõik mida sa rääkisid ja lubasid... miks sa valetasid mulle???? miks sa tegid nii?

SAAD ARU KUI HAIGE MUL ON OLLA!!!!
AMMU POLE OLNUD KUIVA PÄEVA!!!! I crycrycry. Ma tahaks sulle nii haiget teha, aga ma ei saa. Ma hoolib sinust, ma hoolib sinust!!! Saa aru!



Annaks lihtsalt kõik ära et tippaeg oleks tagasi!

So fucking GOOOD: Kannst du verstehen???

Dont cry, say "FUCK YOU" and smile.

See, mina peaksin olema aktiivne blogipidaja, võib selle ära unustada. Tegelikult poleks ma siia isegi tulnud, aga kuna spontaansus is my life style, so I am here!

Kui küsida Inglismaal: how are you? pole vastus oluline, meil siin EESTIS on ofc see erinev, nagu ka toit, kultuur jms... Ma ei viitsi hakata tooma näiteid Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa erinevustest, sest see on nii lõputult igav teema ja ega ma mingi poliitik ole, kes aega raiskaks selle peale!

Btw, ma olen nüüd Eestis... haha, muidugi pole see enam uudis, aga kas ma tõesti oleks nagu TAGASI, ei ole. Tegelikult on üldse väga raske uskuda, et ma olin üksinda 11kuud järjest täiesti võõras riigis, võõraste inimeste keskel. Aga ma rahul endaga, rohkemgi seda. Seda näitas kallis YES seminar. Nendel päevadel, tundes selle pika valusa teekonna finiši joonel lasin end nii vabaks, kui üldse võimalik on... Selle võrra raskendus bussisõit ning pohhuism koju tulles oli laes. Sõidu ajal toimus paar peatust ning pidigi kallist seltskonnast lahkuma, Esimene täispikk EESTI päev was wonderful ning sellega vist SEE piirduski!

Tõesti, mind häirib SEE. SEE on nagu krooniline nohu, millest lahti ei saa, v siis teisest otsast ei tahakski saada! SEE on väga nõme, ma olen liiga palju selle mõelnud, aega raisanud, aga tulemust ei ole. Ma ei oska mitte kuidagi paremaks ka muuta, ning ega ma vist pea ka, kui ta EI TAHA. Muide kui SINA, just SINA loed seda, tea et sa oled väga kallis inimene ning ma ei ole see inimene, kellena sa mind pakud!!! I just love you ja kõik!

Kahjuks mõnede inimestega ei lähe libedalt... Muide otsisin kaua põhjust, et milles asi on, et miks ma nagu usaldan neid ja teisest otsast kahtlen.. No logic, i know! Täna siiski ma leidsin põhjuse, põhjus ulatub kaugesse minevikku ning avastades iseend, pole ma inimene kes suudaks andestada. "Teate te rikkusite mu elu ära, teie pärast on väga mittevajalikke olukordi ettetulnud.  Te ei mäleta enam paljusid asju, ning võtate kui  teismeea purskeid, aga krt võtaks te haavasite mind, nii sügavalt, et see pole veel kinni kasvanud!"  Ma loodan, et TE saate aru, miks ma nii käitun ning annate mulle andeks!

Mulle ei meeldi pisarad. olen viimasel ajal neid liiga palju endast välja toonud. Aga mul on üks lahendus, lahendus mida ei kiideta heaks, kuid mis oleks kõigile palju parem. SEST vihjeid olen ma saanud selle kohta igast suunast! 

NII, vajalik asi on öeldud ning kunagi jõuan ma siia tagasi!!!
Tschüss!

täitsa persses noh, never trust anyone, hullem kui saksamaaal... Olgu minu süü tegelt, ei armastaks ma inimesi nii palju, oleks olnud kõik palju rahulikum, nüüd selline tunne et kõik on kadunud. MIDA VITTU tõesti

TSITAAT

"Vahepeal on ikka veel selline tunne, nagu ma näeks und või soriks oma unelmates või loeks raamatut kellegi teise elust. Sest nii, nagu praegu aeg must mööda lendab, ei ole veel mitte kunagi minuga juhtunud. See unistustes olemise tunne toob mind vahel mõneks sekundiks ka maa peale. Kehalise kasvatuse tunnis järsku käis plõks - ma olen siin päriselt, ma ei kujuta seda ette, ma mängin austerlaste võrkpalli (jah, jälle), ma ei loe seda raamatust või kellegi blogist, MINA seisan siin oma liha ja verega. Teate ka, kui raske sellest aru on saada? Igatahes mul on.

Võib-olla paneb selline unistustes ringihulkumine mind tegema rohkem selliseid asju, mida ma muidu ei teeks, astuma endale ise tehtud piiridest üle, hoidma sõnu hammaste taga, mis kellelegi haiget võivad teha.

Uskumatu tegelikult, kuidas aeg teatud olukorras inimest mõtlema paneb tema enda elumõtte, eesmärkide ja nende püstitamise peale. Kuidas see aeg selles pääsematus olukorrast inimest võitlema sunnib nii enda kui teistega. Vahetusaasta välismaal on midagi, mis muudab elu. Elusid. Rohkem kui ainult elusid, sest muutub lihtsalt nii, nii palju.

Kui ma siin olles ühe teatud inimesega vahetusaasta teemal rääkinud olen (nime ei nimeta), saan ma ikka ja jälle aru, kuidas üks inimene, kes vahetusaastast ainult teiste juttude läbi teab, arvab, et tegu on aastaga, kus sa õpid arvatavasti (loodetavasti) kohaliku keele ja tutvud mõne kultuursema punktiga ja sellega asi piirdub (ja no loomulikult muidugi see ka, et "sa ju niikuinii said seal aasta aega puhata"). Kui te tänaseni nii arvasite, siis ...

Niiet tegelikult teeb mulle natuke (või tegelikult päris palju) muret see, et kui ma tagasi tulen, kuidas ma oma vanasse seltskonda tagasi saan sulanduda, millise tüki ja kuidas ja millal ma enda küljest ära pean võtma ja karpi hoiule panema, et õigel ajal välja võtta ja teistele vaatamiseks laiali laotada..

Aga mitte mingi hinna eest ei annaks ma seda vahetusaastat tagasi ega vahetaks mitte millegi muu vastu ega kahetse ettevõetut. Ma olen päris palju siin olles läbi elanud, õppinud, küsinud ja vastuseid saanud. Elu ei ole ainult kodus minu toa nelja seina vahel, bussis ja klassiruumis. Elu toimub maailmas.

Seda jutukest olen ma teile juba miljon korda üritanud kirjutada, aga kordagi pole teoks saanud. Selle jaoks peab lihtsalt olema see õige tuju, meeleolu, keskkond ja.. mõte. Hea meel, et selle lõpuks kirja sain, loodetavasti kõlbas lugeda ka."
Brita Vibo


Jahm, üks vahetusõpilane kirjutas väga ilusalt v noh filosoofilisel, et pidin tema.  Nõustun temaga 100%, et VAHETUSAASTA EI OLE AINULT KOHALIKU KEELE ÕPPIMINE JA PAARI KULTUURILISE ISEÄRASUSE SELGEKS SAAMINE.
Ning kindlasti pole see ka puhkus!!!
Vahel tuleb meelde, kuidas eelmine aasta oli piineldav istuda mata tunnis, kuid nüüd see mis on mul peaaegu 8 kuuga läbielatud... hmmm  mata aeg oli nii rahulik! :D

Aga muutumine, hmmm... toimub pidevalt!

KRT, SAADKE PALUN RUMMIKOOKE!!! 

Ou yeah, I am back, or not?

Don't call my name, don't call my name ALEJANDROOOOOOOOOOOOOOOOO!!!
See ilus laul kummitab mind ikka täiega, siis see lihtsalt peab olema esimeseks lauseks. Btw, see on viimasel nädalal väga suurt rolli mänginud minu elus...

F: Was passiert dann in die letzte Woche?
A: Ich war in der Mittelseminar!!!!

Suht happy olen ma, et sattusin just teatri seminarile, mitte mingile faking jugend kultuurile, kuhu oleks pidanud minema nädal aega varem.

Q: Why didnt you go?

A: Because I was totally sick, 

Ou yeah, mind tabas esimest korda 13a jooksul Gripp. Lamasin kolm päeva järjest 40 palavikuga ja üks hetk käisin haiglas suremas. Seal valati veeni mingit vedelikku, ning astusin ma kolmandasse ellu!

Welcome!

Haigeks jäädes, päev enne berliini seminari, teatas mu pere, et ma ei saa Berliini sõita ning mulle anti siis valida, kas teater v mingi muuseumite värk. Mõtlesin hoolega läbi, sest mõlemad tundusid suht huvitavad, aga otsustavaks sai siiski see, et muuseumi seminarile sõidab lätlane ning temaga ma ei tahaks küll kohtuda! Teater  mulle meeldis ka, nii et sõitsin siis 5ndal minema.
Sõit oli mega hea, palju parem kui 23'ndal Detsembril, kus kolisin 2 kohvri, spordi-, seljakoti ja kitarriga Münchenist Oeldesse. 

Q: Why did you change your family? 

Nii palju on seda minult küsitud, aga ma ei oska selgitavalt vastata. Üheks põhjuseks nimetaks, et suhted õega olid suht sitad, nii sitad nagu Nigeeria väljaheite kabiinid. Teiseks olid arusaamatused vanemataga, aga see suht arusaadav, vaadates astroologiselt poolelt. This means, that sõnnid ja lõvid ei saa üksteisega läbi. Kolmandaks sai saatuslikuks, minu nn kultuurišokk, mis oli MEGA. Ei tahaks seda kommenteerida...
Mis mulle aga meeldis Münchenis oli see, et ma leidsin mingid tüübid, kellega sai täiega juua! :D

Ok, komm zurück, und schreib über Mittelseminar!

Berliini Hbf jõudes, sain tuttavaks ühe tüdrukuga USAst, kes oli teel samale seminarile! Sõitsime siis koos sinna, ja oeh kuidas ma oskasin ära väsida temast.. Ta ainult rääkis-rääkis- ja -rääkis oma inglise keele aktsendiga. 

WOW,  I thought, that i speak too much, but she didnt close her mounth for 30 sec, so it was a little bit horrible.
Elasin üle, ning jõudsime jugendhausi. Enne meid oli kohal ainult japana - Wakako. Sie war sehr nett und total lustig!!! Jahm, selliseid inimesi nagu teda annab nagu tõesti otsida. Paar minutit hiljem jagati meid tubadesse: sattusin kahe sakslase, kahe espagnoli, japana ja leedukaga ühte tuppa. Varsti lendasin e-korrusele ja MÄRKASIN, ET UKSEST SISSE TULEB LÄTLANE!!!! Lätlane, kellega oli augustis romantika ja kellele näitasin paar nädalat hiljem ****! Noh, mis mul üle jäi kui teda vahtida suu lahti, mida tema tegi ka ja küsida, WAS MACHST DU HIER??????? und ANTWORT: WARUM BIST DU HIER? Ma ei saanud nädala lõpuni aru, miks ta vahetas seminari, aga ju vist oli see MEIL SAATUSEKS!

F: Ist er noch mit dir verliebt?
A: Ich habe keine achnung, aber ich werde dass sehen in YES seminar! :)

Sattusin Vilisega ka ühte AG - arbeitsgrupp, kus suhtlesime juba esimsel õhtul suht vabalt, ning leppides kokku, et 2010 suvest me EI RÄÄGI!

Pühapäeval tegime rühmaga (24 tüdrukut - 10 poissi) linna ekskursiooni bussiga. Leidsin juba mingi 12h endale väga lahedaid nn friends' e. Suht ich verstehe nicht, miks mingitel vahetusõpilaste kokkutulekul leian endale väga kiiresti sõpru, kui nt koolis läheb 2-3 aastat aega... Oh, can you answer the question?Sõitsime bussiga tähtsamad kohad läbi... ja hiljem toimus AG.

Q: Wtf is AG, what did  you do in AG?
A: Me rääkisime vahetusaastast, mis oli läbi, vahetusaastast mis tulemas, ideaalsest vahetusõpilasest, perekondadest, tujudest, emotsioonidest ja suhtlemisest, nt kui raske on leida endale sõpru v kui tihti suhtled Heimatlandiga! Iga päev toimus see.

On Sunday evening, we had party. Selline karnevali õhtu, kauaks ma seda ei tähistanud, kuna faking chocolate isu oli! Tõmbasin siis lätlase ja leedulase õu välja, ning juhtusime minema U-Bahni poole, kus on need lahedad automaadid, millesse sisestad raha ja saad kõike, what you want! ---------UND DANN ICH WAR SEHR GLÜCKLICH!

Esmaspäeval toimus Berlin Stadtrallye, kus pidime mingeid ülesandeid lahendama. Suht feil oli, sest keegi ei viitsinud seda teha ja üks hetk meie grupp(lätlane, sakslane, jaapanlane ja rumeenlane) läks tülli. Istusime mingi tund aega niisama vaikides rongijaamas, kuni tuli mõte interneti kasutada ja vastata nii küsimustele.Pidime ka Romeo ja Juliat mängima, mis ka suht nõme välja tuli, fb'st näeb ka nõmedaid asju. Pärast ülesandeid leppisime kellaaja kokku millal kokku saame, kuna üksinda tagasi poleks me saanud sõita...

Here in Germany is very strange system with tickets. They have here ticket for one person or for five people. I dont like it!

Oli ka reegel, et liikuda võib min 3inimest. See oli väga raskendatud, kuna kolm inimest samasuguste huvidega on raske leida! Õhtul oli neoonvärvidega MINIGOLF, kuhu halva nägemisga tüüpidel parem mitte, feilisin golfiga täiega. Tõestasin endale, et mina pole "reaalne" inimene!

Teisipäeval oli muusemi päev. Valisin enda jaoks huvitava muuseumi, mis rääkis Saksamaa filmiajaloost. See oli megalahe, aga minule see jäigi lahedaks... Õhtul toimus theater workshop. Kaks naist tulid kohale ja jagasid meid kahte gruppi, kus õppisime nn ilma sõnadeta emotsioonide näitamist. I LIKED IT. Pärast rasket avalikku etteastumist, mis krt ikka veel pole minu seest ära kadunud, lendasin taanlase, sakslase ja leedukaga linna. Valisime mingi baari, kus oli Happy Hour ja et saaks õues istuda, igaks juhuks kui keegi avastaks, et me alla 18.
Seks rannal läks kurgust alla, ja suht bekloptise peaga istusime valele liiinile ! Jõudsime kohale peale 12, mis oli reegli rikkumine, aga pääsesime!!!

NEVER DRINK ALCOHOL!!!!

Kolmapäev möödus AG'ga, millele ma aega ei raiska. Aber Donnerstag war sehr Interessant!

F: Warum?
A: Weil wir waren in Reichstag und hatten freizeit!

Hommik algas varakult, varem kui tavaliselt. Usually was breakfast from 8 but than it was from 7.30.

Alustasime päeva saksa teatriga - lava taga.. Jätkus vabaajaga, AND I HATE SHOPPING, CAUSE I SPENT MORE THAN ** EURO.. kolm tundi väsitas täiega aga kuna elu läks edasi, siis olime reichstagis. Sattusin politseisse, kuna mu nime polnud külastajate seas, aga läks õnnelikult, ja sattusin terroristide sihtmärki - klaaskuplisse! Das war wirklich geil!!! Kontroll oli aga suht ränk, võrdleks seda kui Toronto lennujaamaga, kus küsitakse, kas sul on taldadel lehmasitt. Kiidaks aga eestit, sest riigikogu on aga eestlastel palju ilusamalt dekoreeritud, i am sry german people, mingid lillad toolid ei sobi lihtsalt poliitikasse!

EDASI LÄHEB IGAVAKS... 

Am Abend wir sind gegangen... haha peaks kirjutama, et teatrisse, nagu see nime poolest oli, aga tegelikult oli see sitane schrott! Etenduse teemaks oli vaimude otsimine, aga juba 3minutist oli kõik nii labane. mees läks kappi õhku hajuma, aga tegelt tegi kapiukse teiselt poolt lahti, siis tundus rohkem see nagu komöödia moodi. Esimesed 30min me ei leidnud saalis ghoste, kuid siis läksime õue ja vaata vaid, kuulsime hääli. Auto CD oli suht valjult pandud peale. Liikusime mingite plakatitega mingile tühjale platsile, kus ajasime politsei auto ümber ja seisime ringis. Kohe alguses tuli üks politsei auto, 10min hiljem oli 3politsei bussi kohal.. HAHA, YFU reageeris kiirelt ning lahkusime kiirelt. Teised kes jäid, veetsid arvatavasti käeraudades arestimajas.
Wow, that was cool performance!!!

Reedel oli sad day, AG ja valmistumine galaabendiks. Pidime Balti riike tutvustama, aga no krt, meil pole suht peale laulupeo, midagi erilist. Käisime siis russische lebensmittel's präänikuid ostmas, ning õhtul hiljem tõestamas, et need balti riikide traditsioonilised maiustused..
Krt, selle Russische Lebensmitteli kõrval, oli vene restorant. Kus müüdi pelmeene, aga kuna mõnel oli sest pohhui, siis pidin oma tahtmisest loobuma :(.

Q: How was you  LAST DAY?
A: Very, very sad!
Q: Why?
A: Cause with some people I never meet again... :(

Jep, laupäev oli pisarate päev. I dont understand one thing, always when I leave youth camp, or seminar I CRY, but when I left Estonia, I was so happy!!!
Raskemaks tegi ka see, et meie hulgas oli neli jaapanlast, kelle perekonnad olid suht halvas olukorras. Nii nõme tunne, kui näed kedagi raskes olukorras, aga sa ei suuda teda aidata. Jätsime jugendhausis kõikidega hüvasti, peaaegu kõikidega, mõnedega kohtun juulis uuesti ja sõitsin Espangnoliga Hfb. AND THAN MY FACE was totally wet......

I will continue..

Mida õppisin seminarilt?
1) I dont want to go home,
2) All exchange students stories are similar,
3) I  am in love with South - America culture, from september i am going to learn Spanish, and 2012 I will go to Columbia..
Q: Why Columbia, why in love?
A: I like language, temperanto, dance and people! In Columbia lives one wonderful Mensch!
4) I am crazy person, and noone forget me.. :S

THE PHANTOM OF THE OPERA IS HERE, INSIDE MY MIND.... YEAH, I AM DREAMING..
GUTE NACHT!!!

PS. thanks for person nr.2!!! :)