Viimasel ajal on väga palju mu elus muutunud. Alustan oma suurimast probleemist - tagurpidine kultuurišokk. Nagu tavaliselt saan asjadest aru, siis kui on juba liiga hilja...I veerandi lõppedes, saan uhkusega öelda, et see oli mu elu kiireim kohanemine koolis... Ma suht rahul!!! :D
Kahjuks ei ole minu südames nii palju ruumi kõigile, st et inimesed vahetuvad tasapisi. Kuigi ma ei saa aru, kuidas on see võimalik, et üks hetk pole enam millestki rääkida... Olles mitu aastat koos, jaganud klassi ja ühe päevaga on see kõik unenud ja ma olen "ei keegi" neile. TTLY SAD! Eriti siis kui minu jaoks need inimesed eksisteerivad, ja kui ma näen isegi egoist ja käitun ülbelt, ei tähenda, et mul pole TEIE jaoks ruumi!
SAMAS nad ei võta mind sellisena nagu ma olen. Olen saanud kommentaare, et kui ma "selline" ei ole siis meid enam sinu jaoks ole. OKEI, mida ma teilt siis tahan??? Tunnistan olen nõrk ja ei suuda vanadest asjadest üle saada....
Uued inimesed mõistavad mind palju paremini kui vanad, v noh mul nendega palju kergem olla. Nad ei tunne mind, ning siis saan juhtida seda suhtlusvoolu, ning kuidas ma tahan end näidata!!! Hea roll tegelikult, olla see kes sa tegelikult EI OLE!
Mul on kahju mõnest inimesest, kellel pole elu ning proovib inimestelt, nii palju kui võimalik välja saada... - LAPSED! Mul oleks küll täiesti pohhui, kui keegi täispeaga jagas voodit teisega, no c'mon SEE on elu ja isiklik elu. Seda ei pea jagama õpetajatega jms!
Siiski, kõik mis ei lähe, läheb paremuse poole!
Ma armastan Sind, sina kes olid mu viimased 2,5 aastat minu.........!!!
K.V
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar