kolmapäev, 23. märts 2011

TSITAAT

"Vahepeal on ikka veel selline tunne, nagu ma näeks und või soriks oma unelmates või loeks raamatut kellegi teise elust. Sest nii, nagu praegu aeg must mööda lendab, ei ole veel mitte kunagi minuga juhtunud. See unistustes olemise tunne toob mind vahel mõneks sekundiks ka maa peale. Kehalise kasvatuse tunnis järsku käis plõks - ma olen siin päriselt, ma ei kujuta seda ette, ma mängin austerlaste võrkpalli (jah, jälle), ma ei loe seda raamatust või kellegi blogist, MINA seisan siin oma liha ja verega. Teate ka, kui raske sellest aru on saada? Igatahes mul on.
Võib-olla paneb selline unistustes ringihulkumine mind tegema rohkem selliseid asju, mida ma muidu ei teeks, astuma endale ise tehtud piiridest üle, hoidma sõnu hammaste taga, mis kellelegi haiget võivad teha.
Uskumatu tegelikult, kuidas aeg teatud olukorras inimest mõtlema paneb tema enda elumõtte, eesmärkide ja nende püstitamise peale. Kuidas see aeg selles pääsematus olukorrast inimest võitlema sunnib nii enda kui teistega. Vahetusaasta välismaal on midagi, mis muudab elu. Elusid. Rohkem kui ainult elusid, sest muutub lihtsalt nii, nii palju.

Kui ma siin olles ühe teatud inimesega vahetusaasta teemal rääkinud olen (nime ei nimeta), saan ma ikka ja jälle aru, kuidas üks inimene, kes vahetusaastast ainult teiste juttude läbi teab, arvab, et tegu on aastaga, kus sa õpid arvatavasti (loodetavasti) kohaliku keele ja tutvud mõne kultuursema punktiga ja sellega asi piirdub (ja no loomulikult muidugi see ka, et "sa ju niikuinii said seal aasta aega puhata"). Kui te tänaseni nii arvasite, siis ...

Niiet tegelikult teeb mulle natuke (või tegelikult päris palju) muret see, et kui ma tagasi tulen, kuidas ma oma vanasse seltskonda tagasi saan sulanduda, millise tüki ja kuidas ja millal ma enda küljest ära pean võtma ja karpi hoiule panema, et õigel ajal välja võtta ja teistele vaatamiseks laiali laotada..
Aga mitte mingi hinna eest ei annaks ma seda vahetusaastat tagasi ega vahetaks mitte millegi muu vastu ega kahetse ettevõetut. Ma olen päris palju siin olles läbi elanud, õppinud, küsinud ja vastuseid saanud. Elu ei ole ainult kodus minu toa nelja seina vahel, bussis ja klassiruumis. Elu toimub maailmas.

Seda jutukest olen ma teile juba miljon korda üritanud kirjutada, aga kordagi pole teoks saanud. Selle jaoks peab lihtsalt olema see õige tuju, meeleolu, keskkond ja.. mõte. Hea meel, et selle lõpuks kirja sain, loodetavasti kõlbas lugeda ka."
Brita Vibo



Jahm, üks vahetusõpilane kirjutas väga ilusalt v noh filosoofilisel, et pidin tema.  Nõustun temaga 100%, et VAHETUSAASTA EI OLE AINULT KOHALIKU KEELE ÕPPIMINE JA PAARI KULTUURILISE ISEÄRASUSE SELGEKS SAAMINE.
Ning kindlasti pole see ka puhkus!!!
Vahel tuleb meelde, kuidas eelmine aasta oli piineldav istuda mata tunnis, kuid nüüd see mis on mul peaaegu 8 kuuga läbielatud... hmmm  mata aeg oli nii rahulik! :D

Aga muutumine, hmmm... toimub pidevalt!

KRT, SAADKE PALUN RUMMIKOOKE!!! 

Kommentaare ei ole: