Mõistmine on andestus.

Ma raiskasin oma elust, oma lahedast eluteest ühe aasta ja rohkem kui kaheksa kuud mõttetule asjale! Mis mul viga oli? :( Ma oleksin võinud seda palju paremini veeta, kõik need õhtud, mil oleksin võinud normaalsel ajal magama minna, passisin "tühja" või  siis lubadus, et olles eemal, käia kord kuu jooksul "segamas". I did that ja tulemus 00000000. Oleks ma vaid mitu kuud varem aru saanud, et kõik, selle poole pürgimine on lihtsalt mõttetu.
Pisarad, pisarad, pisarad!!!

KAHJU, et mõnda asja mõistetakse alles liiga hilja :(

Hetkel, mil sa tõeliselt andestad, saad sa tagasi oma väe, mille olid kaotanud oma mõistusele ja mõtetele. (Eckhart Tolle)

Hea vabandus: "Sorry, ma elan ju esimest korda!"

- loodetavasti ka viimast korda elan elu. Keine Lust veel kord läbi elada kõike, mida juba elatud on (mõtlen halbu hetki)!

- Miks me hoolime neist, kes meist ei hooli? Hoolime hoolimata sellest, et teame, et nemad ei hooli. Ja ikka ei suuda me lahti lasta...

Mõtlesin, et kas tasub endalt elu võtta kellegi pärast, kellel on nkn suva sinust endast. Mõelda, et suren, keegi nutab (v-o), maetakse, tuuakse lilli mõnda aega, kuid lõpuks unustatakse ära. Ja mis ma sellest saan ? NOTHING, hävitan enda, et teisele haiget teha, kuid samas see inimene ei saa isegi aru, mis ta tegi. Parem elada edasi ja leida õiged inimesed. Sest lõppkokkuvõttes mitte mina ei kaota, vaid tema kaotab.  

- Vahel on vaja kõvasti haiget saada, et mõista, et need kellega sa läbi käid, ei ole tegelikult sulle mingid sõbrad.

Väga lahe on see, et eluteele on ristunud üks ülilahe homo sapiens... Väga hea on olla! Võtan seda väga rahulikult ja aeglaselt. Nädal tagasi mõtlesin teisiti... Mõni probleem tekib faking bioloogilise kella tõttu -.-, kuid kaks päeva tõid mu tagasi normaalsuse piiri. V siis täpsemalt öeldes, pärast neid kahte päeva. Ma ei tahaks enam seda mitte kunagi korrata!!! Sry elu.

- Võin naerda, kuid eemale minnes nutan. Võib tunduda, et mul on savi, aga tegelikult ei ole. Võin olla totaalne bitch, kuid tegelikult mitte. Võin tunduda ülbe, kuid seda ma ei ole.

Minu ees on pikk tänav. Ma seisan siin üksinda, ilma sinuta... Vihma sajab plaginal alla. Mu valged tossud on juba märjad. Mööduvad sekundid, minutid, tund & teinegi, kuid sind ikka pole. Küllap oled sa kuskil, kus sul on parem olla,kuskil ,kus mind ei ole. Voolab pisar, voolab teine, kolmas, neljas .Ma imestan, et mul üldse pisaraid jätkub. Kuid justkui välk selgest taevast jõuab mulle kõik kohale. "Sa pole mind väärt!" ütlen ma naerusuil ning kõnnin edasi lõpu poole, sinna, kus ootab mind õnn.


- I'm going to smile like nothing's wrong , talk like everything's perfect , act like it's all a dream and pretend it's not hurting me 

Ükskord me oleme nkn üksinda selles maailmas!

Olen kõik kes sina ei ole ja kelleks sa kunagi ei saa!!!

Viimasel ajal on väga palju mu elus muutunud. Alustan oma suurimast probleemist - tagurpidine kultuurišokk. Nagu tavaliselt saan asjadest aru, siis kui on juba liiga hilja...

I veerandi lõppedes, saan uhkusega öelda, et see oli mu elu kiireim kohanemine koolis... Ma suht rahul!!! :D
Kahjuks ei ole minu südames nii palju ruumi kõigile, st et inimesed vahetuvad tasapisi. Kuigi ma ei saa aru, kuidas on see võimalik, et üks hetk pole enam millestki rääkida... Olles mitu aastat koos, jaganud klassi ja ühe päevaga on see kõik unenud ja ma olen "ei keegi" neile. TTLY SAD! Eriti siis kui minu jaoks need inimesed eksisteerivad, ja kui ma näen isegi egoist ja käitun ülbelt, ei tähenda, et mul pole TEIE jaoks ruumi!
SAMAS nad ei võta mind sellisena nagu ma olen. Olen saanud kommentaare, et kui ma "selline" ei ole siis meid enam sinu jaoks ole. OKEI, mida ma teilt siis tahan??? Tunnistan olen nõrk ja ei suuda vanadest asjadest üle saada....

Uued inimesed mõistavad mind palju paremini kui vanad, v noh mul nendega palju kergem olla. Nad ei tunne mind, ning siis saan juhtida seda suhtlusvoolu, ning kuidas ma tahan end näidata!!! Hea roll tegelikult, olla see kes sa tegelikult EI OLE!

Mul on kahju mõnest inimesest, kellel pole elu ning proovib inimestelt, nii palju kui võimalik välja saada... - LAPSED! Mul oleks küll täiesti pohhui, kui keegi täispeaga jagas voodit teisega, no c'mon SEE on elu ja isiklik elu. Seda ei pea jagama õpetajatega jms!

Siiski, kõik mis ei lähe, läheb paremuse poole!

Ma armastan Sind, sina kes olid mu viimased 2,5 aastat minu.........!!!
K.V

Ta on nõme. Kuidas ta julges mulle haiget teha??? Per**e!!!

Mis sul viga on??? tõesti nagu, kõik mida sa rääkisid ja lubasid... miks sa valetasid mulle???? miks sa tegid nii?

SAAD ARU KUI HAIGE MUL ON OLLA!!!!
AMMU POLE OLNUD KUIVA PÄEVA!!!! I crycrycry. Ma tahaks sulle nii haiget teha, aga ma ei saa. Ma hoolib sinust, ma hoolib sinust!!! Saa aru!



Annaks lihtsalt kõik ära et tippaeg oleks tagasi!

So fucking GOOOD: Kannst du verstehen???

Dont cry, say "FUCK YOU" and smile.

See, mina peaksin olema aktiivne blogipidaja, võib selle ära unustada. Tegelikult poleks ma siia isegi tulnud, aga kuna spontaansus is my life style, so I am here!

Kui küsida Inglismaal: how are you? pole vastus oluline, meil siin EESTIS on ofc see erinev, nagu ka toit, kultuur jms... Ma ei viitsi hakata tooma näiteid Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa erinevustest, sest see on nii lõputult igav teema ja ega ma mingi poliitik ole, kes aega raiskaks selle peale!

Btw, ma olen nüüd Eestis... haha, muidugi pole see enam uudis, aga kas ma tõesti oleks nagu TAGASI, ei ole. Tegelikult on üldse väga raske uskuda, et ma olin üksinda 11kuud järjest täiesti võõras riigis, võõraste inimeste keskel. Aga ma rahul endaga, rohkemgi seda. Seda näitas kallis YES seminar. Nendel päevadel, tundes selle pika valusa teekonna finiši joonel lasin end nii vabaks, kui üldse võimalik on... Selle võrra raskendus bussisõit ning pohhuism koju tulles oli laes. Sõidu ajal toimus paar peatust ning pidigi kallist seltskonnast lahkuma, Esimene täispikk EESTI päev was wonderful ning sellega vist SEE piirduski!

Tõesti, mind häirib SEE. SEE on nagu krooniline nohu, millest lahti ei saa, v siis teisest otsast ei tahakski saada! SEE on väga nõme, ma olen liiga palju selle mõelnud, aega raisanud, aga tulemust ei ole. Ma ei oska mitte kuidagi paremaks ka muuta, ning ega ma vist pea ka, kui ta EI TAHA. Muide kui SINA, just SINA loed seda, tea et sa oled väga kallis inimene ning ma ei ole see inimene, kellena sa mind pakud!!! I just love you ja kõik!

Kahjuks mõnede inimestega ei lähe libedalt... Muide otsisin kaua põhjust, et milles asi on, et miks ma nagu usaldan neid ja teisest otsast kahtlen.. No logic, i know! Täna siiski ma leidsin põhjuse, põhjus ulatub kaugesse minevikku ning avastades iseend, pole ma inimene kes suudaks andestada. "Teate te rikkusite mu elu ära, teie pärast on väga mittevajalikke olukordi ettetulnud.  Te ei mäleta enam paljusid asju, ning võtate kui  teismeea purskeid, aga krt võtaks te haavasite mind, nii sügavalt, et see pole veel kinni kasvanud!"  Ma loodan, et TE saate aru, miks ma nii käitun ning annate mulle andeks!

Mulle ei meeldi pisarad. olen viimasel ajal neid liiga palju endast välja toonud. Aga mul on üks lahendus, lahendus mida ei kiideta heaks, kuid mis oleks kõigile palju parem. SEST vihjeid olen ma saanud selle kohta igast suunast! 

NII, vajalik asi on öeldud ning kunagi jõuan ma siia tagasi!!!
Tschüss!

täitsa persses noh, never trust anyone, hullem kui saksamaaal... Olgu minu süü tegelt, ei armastaks ma inimesi nii palju, oleks olnud kõik palju rahulikum, nüüd selline tunne et kõik on kadunud. MIDA VITTU tõesti