Mineviku ja tuleviku tõmme on nii tugev, et see hävitab oleviku.

Kui keegi juhtub siia, siis teadke ei ole ma surnud, laisk või unustanud ära, mis asi on BLOGI! Olen muutunud vanamoeliseks ja leidnud rõõmu pastaka piinamisest.. Kõige paremad mõtted tulevad, siis kui selleks aega on ja pole midagi teha, ning peas kajab hääl, et hakka kirjutama, vaid just siis kui on käed jäätunud ja ellujäämiseks pead ainult edasi minema või kui heliseb tunnikell ja närviline õpetaja satub klassi - oojaa selliseid on siin küllalt. Viimased nädalad ongi minuga kaasas olnud 

Ja teate, lumi tuli maha!!!! Metsa mingu need ennustajad, kes ainult ennustavad ja ennustavad vihma ja vihma.. Kui juba Lõuna - Saksamaal on nii palju lund, et ühtegi inimest ei ole pühapäevasel õhtul näha, siis ilmselgelt talv on tulnud!!! Nii imelik, kui palju see ka ei paistaks, aga sakslased kardavad külma.


4 kuuga on muutused ka iseendas olnud.. näiteks mõnedest asjadest on kergem rääkida.. Mis varem on värvinud näo punaseks! :D Aa, sain ka kirja YFU'lt imelike küsimustega: Kui mu vahetusaasta oleks film, mis pealkirja ta kannaks? v kuidas mind on need 4 kuud mind muutnud jnejnejne.

Õnnitlege, ostsin esimest korda alkoholi. Jõin glögiveini, pärast nagu selgus, polnud just parim nn õhtu otsus, sest tuisusel teekonnal, alkohol kehas, liigelda. Üldse siin on igal pool linnas igasugused jõululaadad püsti.. Ja kindlasti 150kraadi erinevad kui Tallinnas. Mis täpselt?

1) Igas kolmandas "putkas" müüakse maitsvat vorste, šnitsleid jms.

2) Igas neljandas müüakse alkohoolseid jooke

3) Enamik tooteid on kuidagi seotud kirikuga, st Jeesuse sünnipäevaga. (kui eestis on rohkem mingi käsitöö jms)

4) Rahvast on nii palju, et raskemates kohtades, aitavad ainult rusikad.


Üks õhtu sattusin jääle.. Täiega lahe oli, kõlas normaalne muusika (50ndatest-90ndateni) ja publik oli lahe. Mul on ka mingi viga küljes, et tõmban enda poole ligi afgaanimehi. Ei kirjuta sellest rohkem, kui ainult see, et laupäev jälle minek. 

Sain vanavanematel paki, mis sisaldas peale šokolaadide ja küüslaugu leibade ka raamatut "Kirjaklambritest vöö". Raamat meeldis mulle väga, et lugemist nautida sai ainult üks päev. Das Buch, mis lisandus nimekirja: Nutetud raamatud. Pani ka täiega mõtlema, et olen loll-noor lammas, kes ei teagi elu probleemidest midagi. Uus teema, mõte sattus uurimise alla: HIV. Ja ma ei tea on asi minus, arvutis v internetis, aga mina eesti keeles ei leidnud peaaegu midagi sellest. :(


Inglise keel on halvemaks läinud, võrreldes suvega. Koguaeg suheldes kellegagi inglise keeles, isegi tunnis, tulevad saksa keelsed sõnad vahele. Ravin haigust nüüd üks kord nädalas toimuval ainult inglise keeles argumenteerimise tunnis. See ja neljapäeva õhtul toimuval Musik Stund'l on parimad asjad, mis teadlikult juhtuvad. Puust kumer asjandus on täiega lahe ja abistav väga halbadel hetkedel.. Võrdleks seda kui tombstoningu'ga, kuid ainus erinevus on see, et kannatajaks on ainult käed. [Ahjaa, pole kunagi mõtet kukutada end 15m kõrguselt alla, kui just meelega ei taha endale seljavalusid saada]
Saksa keeles suhtlen enamus ajast, ainult kui väga vihane olen, siis kaob saksa keel ära.. Jama on see, et inimestele (baierlastele) ei meeldi kehakeel. :D  

Can't believe you were once just like anyone else,
then you grew and became like the devil himself.

Miks inimesed muutuvad?  Miks mina muutun? Miks mõnedega lähevad teed lahku? Kuid ARMASTUS jääb! Jama sellega... mõni ütleb saa üle, teine ütleb et oota.. Fakk, mida teha? Kuulata jumala soovitust: kuula südant! Haha, kas mul on süda, kas üldse 21.sajandi arenenud riigi elanikel on süda? Küsimusi on liiga palju!  
MA UNUSTAN NÜÜD SU ÄRA!!!

Avastasin, et külmal sügisel on palju tuttavatel üle Euroopa on jooksuaeg... Hmm?  Kevad on ju kaugel? Kas tõesti on asi vanuses v kõik otsivad enne sõda, endale kaaslast?! :D Ilmselgelt bioloogiline kell tiksub valesti... Oeh tegelikult võiks üks kord ka rutiinist (loe: inimestest) üle saada ja tunda(leida) end värskelt armununa!




Vahel olen mõelnud, et teeks virtuaalse enesetappu. Kustutaks elust kõik need faking fb'd, msnid ja skyped. Aga anna minna... Ei oska enam selliseid asju teha... ja kas tõesti peaks loobuma võimalusest vennaga 2h järjest suhtlema? Ning, teadagi, ainult tugevamad saavad iseendale lõpu peale teha..  

Maailmalõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik!