Viimase poole aastaga on kõik kokku kukkunud. Ma ei suuda enam suhelda inimestega, kellega ma sain kunagi hästi läbi... Kas põhjus on selles, et ma olin olnud aasta eemal ja tagasi tulles olin lootnud, et kõik on jäänud samaks... Vahetusaastalt tagasi tulles räägitakse on raske edasi jätkata, kus pooleli on jäetud, kuid minule oli see kerge - vähemalt alguses.
Aasta 2011 suvi oli parim viimaste aastate jooksul. Võimsad emotsionaalsed tunded, mis mind valdasid viimasel kuul Saksamaal olles, kus sain aru, et MA SUUTSIN ELADA peaaegu aasta omadest eemal! Viimased päevad perekonnaga, mis oli,on ja jääb minu teiseks pereks. Praegu mõeldes, saan aru, et Oelde pere on õpetanud mulle paljusid asju, mida ma ei saa kunagi Eestis kätte ja kuidas saab olla õnnelik rahata!
Pisarad o-vennal, o-emal ja o-vanaemal, kohvreid autosse pannes, olid siirad ja üllatavad tunded - kuidas saab poole aastaga ikka nii lähedasteks inimesteks muutuda.
Kõigele järgnev YES seminar, kuhu sõites sattusin eestlase kõrval, kes oli aasta enne mind olnud vahetusõpilane.. Need esimesed sõnad, mida ma polnud väga-väga kaua öelnud, tulid raskelt... Kommentaar eestlase poolt, et ma räägin aktsendiga oli üllatav, kuid samas positiivne, et suutsin saksa keele kõnekeelsena selgeks saada. Seminar ise ei kujunenud nii heaks, kui sellest on räägitud. Ei tea, kas oldi sellest liiga palju head räägitud või segasid teised asjaolud. Eks ka närvid mängisid sel ajal suurt rolli - ma ei teagi täpselt, kas ma tahtsin rohkem koju tagasi minna v edasi tulla Eesti koju. Ilm polnud ka sel ajal hea ja okei, poiss, kellega oli 10 kuud tagasi teema, polnud eriti hea kaaslane oma naisega...
Kodu poole hakkasime liikuma viimastena, hommikul. Polnud tuju ega tervis ka kiita polnud... Bussisõit möödus magamisena, paar söömis peatust ja leedukate bussist "välja viskamine". Eestit hakkasime tundma siis kui eelmise aasta võpid tulid meile vastu eesti toiduga, lätis. Kuigi olen juba olnud pea kaheksa kuud Eestis, ei igatse ma saksa toitu, kuna enamikust ajast oli see maitsetu va. et šokolaadi oli poes mitu korda rohkem. Tallinnasse jõudes panime kardinad kinni, et vanematel närvid üles kruttida. Hea oli näha oma venda, kes oli väga pikaks kasvanud, vanemate nägemine polnud eriti üllatav, kuna nägin neid alles 2 kuud tagasi...
Suve kõrgpunktiks saan pidada esimest päeva, pärast esimest ööd Eestis. Ma olin seda päeva väga oodanud... Sain kokku väga kalli inimesega, kellest tundsin puudust terve aasta. No jah, hea päev oli! Das war gutes Tag, wirklich! Neid tundeid ei saa kuidagi kirjeldada, aga ma tean, et nad ei kao kunagi mu seest, südamest!
Ja kõik see suvi möödus hästi. Suht hästi, paremini saab ju alati minna! :D
Algas kool, nagu ta ikka alati Eestis on õpilastele kohustuslik alates esimesest septembrist ning hakkas allakäik minema. Ei tea, kas oli raske harjuda uuesti kooliga, et peab õppima, suhtlema inimestega ja aru saama, et kõik on muutunud. Ma ei ole enam seal, ma olen siin ja praegu.
Algas kool, nagu ta ikka alati Eestis on õpilastele kohustuslik alates esimesest septembrist ning hakkas allakäik minema. Ei tea, kas oli raske harjuda uuesti kooliga, et peab õppima, suhtlema inimestega ja aru saama, et kõik on muutunud. Ma ei ole enam seal, ma olen siin ja praegu.
