teisipäev, 5. mai 2015

Ma ei ole ammu nii kitsa silmaringiga teksti lugenud. grin emoticon Samas, mida loota inimeselt, kes on Sinise äratuse liige. Elan oma viha siin siis välja:
Esiteks ta kirjutab:"Me vingume, et Eestis elab palju venelasi, kes ei pea lugu meie kultuurist ega keelest" - ilmselgelt ülepakutud väide. Minu arvates neid venelasi on ikka vähemuses, kes ei huvitu eesti keelest ega kultuurist ja need on ka juba läinud minema.
Teiseks:"Lasnamäel õhtuti jalutades (ilmselt ei julgekski siis enam keegi oma jalga tänavale tõsta) ei kõnniks vastu mitte vene noored, kelle dressidel kirjas: «Россия», vaid moslemid, kes ilusat valgenahalist tütarlast nähes teatud tagamõttega plaani haudma hakkaks." "Rossija" dressides inimeste nägemine on pigem harv nähtus, lisaks, kas venelased kannavad "Rossija" dresse ainult lasnamäel? Olen väga paljude moslemitega kokku puutunud ja ma ei ole enda puhul ega ka teiste puhul märganud, et keegi hakkaks "plaani hauduma". Kindlasti leidub erandeid, kuid selliseid tüüpe leidub igast rahvusest.
Kolmandaks:"Nimelt levib Aafrika mandril uskumus, et AIDSist on võimalik vabaneda, vägistades valget naist. Juba praegu on Eesti HIVi levimuselt number üks Euroopas." Vabandust, kas ainult Aafrika mandri moslemid soovivad vägistada? Kuidas erinevad Aafrika mandri moslemid neist, kes elavad Araabia poolsaarel, lähis-idas jne. Sellest lõigust loen samuti välja, et HIV suur levik on immigrantide süü ja meie oleme need kõige korralikumad ja kasutame alati kaitsevahendeid jne.
Neljandaks:"Mis puudutab praeguseid Vahemere asüülitaotlejaid, siis selle asemel, et riskida oma eluga ning üritada pääseda Euroopasse, oleks neil ohutum otsida ajutist elukohta mujal Aafrika mandril. Viimase ajal on asüüli taotlejad tulnud Süüriast ja Liibanonist, mis asuvad tegelikult Aasia maailmajaos. Lisaks väga paljud Süüria ja Liibanoni elanikud on õigeusklikud nagu ka paljud eestlased.
Viiendaks:"Täiesti erinevate kultuuride, traditsioonide, religioonide ning rasside segamine tekitab minus väga ebameeldivat tunnet – see kõlab lausa õudusunenäona, sest reaalne näide on võtta naaberriigist." Eesti on juba sajandeid olnud segatud erinevate kultuuride, traditsioonide, religiooniga, rääkimata veel rassilisest segunemisest. Ma ei hakka mainima, kui palju on mõjutanud meid saksa kultuur, alustades Lüübeki õigusest lõpetades toidu kultuuriga. Kui tuletame meelde, mis ajaloos toimus, siis sajandeid tagasi olid eesti talupojad ka sakslaste vastu häälestatud, aga me ei saa seda vältida.
Kuuendaks:" /../ vaid Eesti saab unistustemaaks igasugustele murjanitele, kes kasutavad meie heatahtlikkust ära ning teadvustavad endale, et siia tulles ja mitte midagi tehes, saaksid nad rohkem toetusi kui kodumaal töö eest palka." Võib-olla peaks alustama sellest, miks nad asüüli paluvad? Ma olen täiesti kindel, et nad ei lahku oma kodumaalt, kus on elanud ka nende vana-ja vanavanemad niisama, sest kusagil põhjas saab paremat toetust jms. Kui ma olen käinud Türgis, Egiptuses jne siis on nad teinud väga korralikult oma tööd ja neid peetakse suurteks töörügajateks. Miks nad ei lähe teistesse Aafrika riikidesse tööl või miksd ei küsi asüüli teistest Aafrika riikidest? Vastus on lihtne: paljud põgenikud on kristlased ja neid ei võetaks sealt rahulikult vastu.
Seitsmendaks:"Kui Eesti suurendab sisserände kvooti veelgi ning meie naaberriigi olukord ei parane /.../". Nii palju kui mina olen aru saanud, siis siiamaani on ikka väga vähe inimesi palunud asüüli Eesti käest, pigem oleme me puhverriik, kust inimesed rändavad edasi põhjamaadesse.
Lõpetuseks soovin öelda, jah mulle ka ei meeldi, kui on palju immigrante, sest ma olen harjunud, et tänaval kõnnivad vastu valged inimesed. Kuid elades kokku üle aasta välismaal, siis võin julgelt öelda, et midagi hirmsat seal küll ei olnud. Keele barjääre ei olnud, samuti ei tekitanud nad mingit ohtu. Nad on täiesti samasugused inimesed nagu meie. Tuletame meelde, kuidas eestlased põgenesid I ja II maailma sõdade ajal ka välismaale, kas me oleme siis neist paremad?
Ma ei ole kindlasti see kõige adekvaatsem vastaja, aga nii rumalat postitust ei tohiks ka välja lasta.rin emoticon
Hiljuti avaldas Postimees ühe Rootsis elanud eestlase artikli, mis kirjeldab väga tabavalt sealset...
ARVAMUS.POSTIMEES.EE

neljapäev, 1. märts 2012

Viimase poole aastaga on kõik kokku kukkunud. Ma ei suuda enam suhelda inimestega, kellega ma sain kunagi hästi läbi... Kas põhjus on selles, et ma olin olnud aasta eemal ja tagasi tulles olin lootnud, et kõik on jäänud samaks... Vahetusaastalt tagasi tulles räägitakse on raske edasi jätkata, kus pooleli on jäetud, kuid minule oli see kerge - vähemalt alguses. 

Aasta 2011 suvi oli parim viimaste aastate jooksul. Võimsad emotsionaalsed tunded, mis mind valdasid viimasel kuul Saksamaal olles, kus sain aru, et MA SUUTSIN ELADA peaaegu aasta omadest eemal! Viimased päevad perekonnaga, mis oli,on ja jääb minu teiseks pereks. Praegu mõeldes, saan aru, et Oelde pere on õpetanud mulle paljusid asju, mida ma ei saa kunagi Eestis kätte ja kuidas saab olla õnnelik rahata!
Pisarad o-vennal, o-emal ja o-vanaemal, kohvreid autosse pannes, olid siirad ja üllatavad tunded - kuidas saab poole aastaga ikka nii lähedasteks inimesteks muutuda. 

Kõigele järgnev YES seminar, kuhu sõites sattusin eestlase kõrval, kes oli aasta enne mind olnud vahetusõpilane.. Need esimesed sõnad, mida ma polnud väga-väga kaua öelnud, tulid raskelt... Kommentaar eestlase poolt, et ma räägin aktsendiga oli üllatav, kuid samas positiivne, et suutsin saksa keele kõnekeelsena selgeks saada. Seminar ise ei kujunenud nii heaks, kui sellest on räägitud. Ei tea, kas oldi sellest liiga palju  head räägitud või segasid teised asjaolud. Eks ka närvid mängisid sel ajal suurt rolli - ma ei teagi täpselt, kas ma tahtsin rohkem koju tagasi minna v edasi tulla Eesti koju. Ilm polnud ka sel ajal hea ja okei, poiss, kellega oli 10 kuud tagasi teema, polnud eriti hea kaaslane oma naisega...

Kodu poole hakkasime liikuma viimastena, hommikul. Polnud tuju ega tervis ka kiita polnud... Bussisõit möödus magamisena,  paar söömis peatust ja leedukate bussist "välja viskamine". Eestit hakkasime tundma siis kui eelmise aasta võpid tulid meile vastu eesti toiduga, lätis. Kuigi olen juba olnud pea kaheksa kuud Eestis, ei igatse ma saksa toitu, kuna enamikust ajast oli see maitsetu va. et šokolaadi oli poes mitu korda rohkem. Tallinnasse jõudes panime kardinad kinni, et vanematel närvid üles kruttida. Hea oli näha oma venda, kes oli väga pikaks kasvanud, vanemate nägemine polnud eriti üllatav, kuna nägin neid alles 2 kuud tagasi... 

Suve kõrgpunktiks saan pidada esimest päeva, pärast esimest ööd Eestis. Ma olin seda päeva väga oodanud... Sain kokku väga kalli inimesega, kellest tundsin puudust terve aasta. No jah, hea päev oli! Das war gutes Tag, wirklich! Neid tundeid ei saa kuidagi kirjeldada, aga ma tean, et nad ei kao kunagi mu seest, südamest!

Ja kõik see suvi möödus hästi. Suht hästi, paremini saab ju alati minna! :D

Algas kool, nagu ta ikka alati Eestis on õpilastele kohustuslik alates esimesest septembrist ning hakkas allakäik minema. Ei tea, kas oli raske harjuda uuesti kooliga, et peab õppima, suhtlema inimestega ja aru saama, et kõik on muutunud. Ma ei ole enam seal, ma olen siin ja praegu. 

reede, 27. jaanuar 2012

Oeh, inimesed miks te ei ütle otse välja? Keerutate ja omateada saadate signaale! Aga nagu ka inimesed on erinevad siis ka signaalide tõlgendamised võivad ka erineda! Ärge olge nii egoistlikud, ning ärge arvake et kõik saavad kohe teist esimesest silmapilgust aru.

Aga kõik on korras, ülihea on!!!

neljapäev, 26. jaanuar 2012

Uskumatu, ma pole vist elusees nii pilvedes olnud kui need viimased 24h :D
ma tean, ei tohi üle mõelda ega loodata liiga palju, aga tundub et see ei ole mingi lühiajaline asi!!!!

that is so GREAT!!!

laupäev, 21. jaanuar 2012

Minu enesetapp, sotsiaalne enesetapp

Ma ei näe põhjust, miks ma peaks kõiki neid alles hoida, kui ma võin hoida neid inimesi, kes mulle tõesti korda lähevad. Ma ütlen ausalt, mulle ei lähe korda, et keegi on jälle vallaline või siis keegi lisab uue pildi üles oma uuest lumelauast vms. Miks ma pean kuulutama inimesi oma sõpradeks, kui nad isegi tänaval tere ei ütle? 
Te võite mind arvata mõttetuks inimeseks, kes on nüüd elust ilma jäänud. Aga teate, mul on ELU!!! Mul on elu, kus ma ei refreshi   feissarit ja ei raiska LIKE panemisel. Ma olen õnnelik ja mis on peamine!

Nojah pidage mind nüüd halvaks, vastikuks või ma ei tea missuguseks.

Üleskutse!


reede, 30. detsember 2011

Annan aega, ausalt.
Ootan nädalate, kuude kas või aastate kaupa. POHH
Jõudsime nii kõrgele tasemele, et pole normaalne lihtsalt sellest kõigest loobuda!!!
Forever in my heart!